Häbi-häbi, püksis käbi?

Lapse seksuaalsus on loomulik, kuid väga õrn teema. Mõni­kord teeb laps asju, mis vanemat häirib. Et mitte last haavata, aga samas tähele panna ettevaatlikuks tegevaid märke, saab võtta abiks murebaromeetri.

Väike poiss paneb lasteaias lõuna­une ajal käe püksi ja mängib nokuga. Vanemapoolne õpetaja on kohe jaol ja pahandab: “Mis sa teed, paha poiss? Häbi! Arstitädi peab sulle süsti tegema, kui sa seda kohe ei lõpeta.” Kolmene poisike aga ei lõpeta, vaid jätkab enda katsumist lõunaune ajal. Loengu saab ka poisi ema. “Te peate selle kombe kiiresti ära kaotama,” veenab õpetaja lapsevanemat. “Jumal teab, mis muidu veel saama hakkab.”

Just selline lugu juhtus ühes laste­aias. Riina (34) on selle poisi ema. Ta on nõutu: mida peaks tegema? Lapsega pahandada ei tundu talle kaugeltki õige, kuid poja komme käsi püksi ajada on tallegi pisut häiriv. “Püüdsin lapsele selgitada, et ta võib end uurida, kuid seda ei tehta teiste juuresolekul, vaid näiteks WCs,” jutustab Riina. “Samuti kinnitasin lapsele, et kui tal on nokuga mõni mure, võib sellest alati emale-isale rääkida ja koos leiame lahenduse.”

Helle (29) räägib, kuidas tema tütar end mingil perioodil viie-kuueselt sageli uuris. Kord püksis sehkendades tegi tüdruk ilmselt endale kogemata haiget, sest kurtis pärast, et pissil käia on valus. Alguses kahtlustas ema põiepõletikku, kuid siis ütles laps, et katsus end ise. “Seletasin siis, et enda keha vastu uudishimu tunda on täiesti okei, aga ka seda, et intiimsed piirkonnad on õrnad ja tuleb olla ettevaatlik, et endale mitte haiget teha,” kirjeldab Helle. “Mul ei tulnud mõttessegi temaga riielda, et nii ei tehta.”

Siiri (32) meenutab, et tema pojal oli neljaselt aeg, kui laps kommenteeris oma nokut päeva jooksul mitu korda. “Vaata, emme, noku läks nii paksuks,” võis ta öelda. Või: “Noku on nii pisike.” Siiri tunnistab, et on pisut ebamugav ja naljakas küll neid avaldusi kuulda, kuid ta on alati pojale rahulikult ja lihtsalt öelnud, et see on normaalne, et noku on mitut moodi ja see sõltub muu hulgas pissi­hädast. Ühel korral oli ema nõutu – poeg istus pärast duši all käimist tal süles, vaid rätik ümber, ja katsus end põhjalikult mõtlikul ilmel ning tal tekkis erektsioon. “Tõin siis lihtsalt tema uneriided ja ütlesin rahulikult, et paneme nüüd riidesse ja lähme magama,” leidis ta lahenduse.

Ka pepu- ja kakajutud käisid nende peres samal perioodil hommi­kust õhtuni. Poeg võis keset sööki provotseerida: “See toit on nagu kaka,” ja jäi siis, ise põnevil, vanemate reaktsiooni ootama. Pahandamine ei aidanud, samuti poisi enda tuppa saatmine. Ühel hetkel läksid sellised naljad lihtsalt üle. Koos emaga saunas käies tahtis poiss ema rindu katsuda, kuid ema ütles: “See ei sobi. Ainult titad katsuvad emmede tisse, kui nad parasjagu söövad. Sina sõid ka tissist piima beebina.” Selle seletusega oligi uudishimu rahuldatud.