Lapsepõlve hirmuunenäod võivad näiteks olla varane hoiatus psühhootiliste häirete tekkimise eest edasises elus. Teise ja seitsmenda eluaasta vahel sagedasi (2–3 korda nädalas) hirmuunenägusid nägevatel lastel esines teismelisena 3,5 korda suurema tõenäosusega psühhootilisi kogemusi, näiteks hallutsinatsioone või häälte kuulmist.

Hirmuunenägusid esineb ka uneapnoe korral, mil hingamine ajutiselt seiskub. Samuti võivad need viidata südameprobleemidele, mille korral võib tekkida just öösel hingamishäireid. Sellised unenäod võivad alata isegi kümme aastat varem näiteks Parkinsoni tõve sümptomite avaldumisest. Ühe uuringu järgi haigestus 38% sagedaste hirmuunenägude all kannatajaid keskmiselt 12,7 aastat pärast nende algust Parkinsoni tõppe.

Samuti võivad põhjustada hirmuunenägusid mis tahes infektsioonid alates tõsisest gripist kuni neerupõletikuni, aga ka migreen, menopaus, PMS.

Allikas: Daily Mail