Julgelt lasteaeda
Nii Helen Alas (30) kui ka Liis Gross (26), kelle pesamunad on alustamas lasteaiateed, kiidavad häid lasteaiaõpetajaid. Kui on hea õpetaja, kohanevad lapsed kergemini. Praegu töötab Helen ka ise lasteaiaõpetajana.
Millised on aga lasteaia algusega kaasnevad mured? Mõlemad tunnistavad, et esimese lapsega läheb harjutamine rohkem üle kivide-kändude kui teisega. “Mu esimene laps läks aeda üheksa aastat tagasi, veidi enne kaheseks saamist. Tookord ei osanud ma midagi karta – lasteaed oli ju koht, kuhu kõik tahtsid minna. Arvasin, et nii on ka minu lapsega. Paraku läks teisiti: harjutamine oli väga pikk ja raske,” räägib Helen.
Tol korral soovitati laps kohe üksi aeda jätta. “Tagajärg oli see, et lapsel kadus turvatunne täielikult. Lõpuks ei saanud ma õhtuti kodutöidki teha, ilma et laps poleks käe otsas rippunud.”
Alusta varakult
Heleni teine laps, peagi kaheseks saav Märten, läks lasteaeda aasta ja viiekuuselt. Nüüd oli naine targem. “Alustuseks mõtlesin asjad enda jaoks läbi. Näiteks et poeg on küll väike, aga kahjuks muud võimalust pole, kui pean tööle asuma,” jagab ta.
“Edasi hakkasime terve perega tegutsema. Kõigepealt harjutasime last kodus ilma emmeta olema, et turvalises keskkonnas tekiks kindlustunne, et emme tuleb alati tagasi. Kodust lahkudes (tavaliselt poodi), lehvitasin lapsele ja ütlesin, et emme läheb poodi ja tuleb varsti tagasi. Veel hakkasime aktiivselt vennale ja issile lehvitama. Sinna juurde selgitasin: venna/issi käib ära ja tuleb tagasi. Kui nad koju jõudsid, pöörasime alati tähelepanu, et juba nad ongi tagasi.”
Tutvusta kohta
Liis, kel üks laps juba käib lasteaias ja teine alustab sama teed, soovitab valmistuma hakata päris varakult. “Ma olen lapsi harjutanud sünnist saati n-ö lasteaiarežiimiga. Magamise, söömise ja õueskäimise ajad on kindlalt paigas olnud. Just selleks, et vältida hilisemaid probleeme.”
Pesamuna Gleni (2) pärast ta eriti ei muretse. Kuna vanem õde Freya (4) juba käib lasteaias, teab Glen, mis teda ootab. “Suur seltskond kuulub ta igapäevaellu ja lasteaedki on tuttav. Käime ju koos Freyal järel. Enamasti on nii, et kui õele järele tuleme, hakkab Freya riidesse panema, aga Glen võtab hoopis riided seljast ja läheb teistega mängima või istub laua taha ja küsib süüa,” muheleb Liis.
Tütar Freya harjutamine lasteaiaga oli keerukam. “Ilmselt ka sellepärast, et ta oli nii oodatud laps ja mul oli endal raske temast emotsionaalselt lahti lasta. Seetõttu viis last algul lasteaeda üldse issi.”
Ole ise kindel ja positiivne
Helen rõhutab, et väga tähtis on eelhäälestus. Tema valmistas end ja lapsi ette, rääkides, et lasteaed on tore koht. “Kui laps pole pikaks selgituseks küps, tuleb arvestada, et ka ainult sõna “lasteaed” saab mitmel eri moel positiivselt väljendada, näiteks hääletooni ja miimikaga.”
Edasi hakkas Helen lapsega paari tunni kaupa lasteaias mängimas ja tutvumas käima. “Igal hommikul korrutasin rõõmsalt: “Lähme lasteaeda, hurraa!” Lasteaias võeti meid sama rõõmsalt vastu,” kiidab Helen.
“Kui olime veidi aega lasteaiaga tutvust sobitanud, saabuski hetk, kus pidin lapse üksi jätma. Kuigi olin kõik enda jaoks läbi mõelnud, hakkas ikka süda taguma. Teadsin, et ta on kindlates kätes, kuid siiski oli raske. Samas püüdsin säilitada rahu.”
Raske on nii lapsel kui ka emal
Lapsele on kõige valutum, kui vanem hommikul kiirelt lahkub, leiab Helen. “Tegin musi, kalli ja läksin kohe. Andsin Märteni õpetaja sülle, ütlesin, et emme läheb poodi, ja astusin uksest välja. Muidugi oli nuttu ja pisaraid, ent need vaibusid peagi.” Järk-järgult ema “poeskäigud” pikenesid.
“Mulle endale olid kõige raskemad esimesed päevad,” möönab Helen. “Pojal kulus kohanemiseks kauem aega. Veel kuu hiljem tulid ikka hommikul nutt ja pisarad. Ent need lõppesid kohe, kui mulle meenus öelda tähtis lause: emme käib ära ja tuleb tagasi.”
“Meie Freyaga oli esiotsa samuti: nuttis natuke, kui abikaasa lahkus. Mees siis kuulas ukse taga, millal nutt lakkab. Oli stardipositsioonil. Aga nutt lakkas ruttu. Mina nutsin algul samamoodi kodus igal hommikul,” räägib Liis.
Nüüd, kui Glen aias käima hakkab, on Liis veel kodune, et poiss saaks vajaduse korral lasteaiast puhkepäevi. Seegi on värskele lasteaiajütsile oluline. Teine tähtis asi on pakkuda lapsele kodus palju lähedust. “Märten vajas ikka mitu kuud õhtuti rohkem lähedust, tahtis koos tegutseda ja süles olla. Elumuutus oli ju suur ja lapsel on vaja turvatunnet,” ütleb Helen ning lisab: “Püüdsin ka ise kogu harjutamisaja olla rahulik ja positiivne. See on väga tähtis, kuna lapsed tunnetavad ema hingeseisundit ülimalt hästi.”
5 KÜSIMUST LASTEAIAÕPETAJALE
Vastab Helen Alas
1. Kui pikk on tavaliselt lasteaiaga harjumise periood?
See oleneb väga palju lapsest, tema vanusest ja ka õpetajast. Igal õpetajal on välja kujunenud oma kava, mille järgi lapsi lasteaiaga harjutatakse. Enamikul kaheaastastel kestab harjutamisperiood ligi kaks nädalat, edasi tuleb juba kohanemisperiood. Harjutamisperioodiks loeksin järkjärgulist ja sujuvat emast eemalolekut (kõigepealt koosmängimist, siis üksiolekut). Kohanemisperioodil annavad tasapisi järele harjutamisperioodil tekkinud tagasilöögid, näiteks taastub söögiisu jne. Lapse julgus kasvab ja suureneb usaldus uue elumuutuse suhtes.
2. Kuidas on kõige parem lapsi lasteaiaga harjutada?
Kui laps pole seni emast lahus olnud, harjutage esialgu lapsele turvalises keskkonnas ja lähedaste inimeste abil emast eemalolekut. Kindlasti rääkige lasteaeda minekust positiivselt. Tutvuge lasteaia päevakavaga ja kohandage kodune elu sujuvalt selle järgi, et lapsel poleks korraga liiga palju muutusi.
Võtke kuulda õpetajate soovitusi. Rääkige neile oma ootustest, hirmudest ja plaanidest. Avatud suhtlemine tagab hea koostöö.
3. Kuidas käituda kodus?
Kindlasti säilitage positiivne hoiak lasteaia suhtes. Kui miski tundub olevat valesti, vestelge sellest õpetajaga. Koduste negatiivsed kommentaarid lasteaia aadressil lõhuvad lapse kindlustunnet ega lahenda vanemail tekkinud probleemi. Väga tähtis on ka ema-isa enda valmisolek – laps tunnetab täiskasvanu ebakindlust sõnadeta. Toetage ja julgustage last ning olge tema jaoks olemas, sest lasteaiatee algus on lapsele suur ja esialgu hirmutav muutus.
4. Kuidas hindab õpetaja, kas laps on lasteaeda tulekuks valmis?
Seda on raske hinnata. Mõni laps, kes on esmapilgul väga tagasihoidlik ja arglik, on päevapealt lasteaialaps. Mõni aktiivne ja söakas mudilane ei suuda aga kuidagi ilma emmeta olla. Ka lapsevanem peab oskama oma lapsest lahti lasta, et laps saaks turvaliselt lasteaiateed alustada.
5. Kuidas lapsele kodus toeks olla, kui ta on lasteaias veedetud päevast stressis ja jonnib?
Tuleb lapse jaoks lihtsalt olemas olla. Pakkuda talle lähedust, millest ta on nüüd terveks päevaks ilma jäetud. Ta ei vajagi ehk muud kui süles istumist ja kallistusi. See aeg on raske, aga möödub kiiresti, kui talle turvatunnet pakkuda. 1–2 kuu pärast nõuab ta korraks sülle ja läheb rahulikult uuesti mängima.
NB! Kui laps tahab nutta, tuleb tal lubada seda teha. Nii vabaneb laps negatiivsetest emotsioonidest. Tähtis on see, et nutu ajal pakub ema või isa turvalist lähedust. Turvaliselt nutetud nutt mõjub teraapiliselt.
Miks lasteaed on hea?
Mille nimel läbivad lapsevanemad ja laps selle harjutamise kadalipu? Medali üks külg on see, et vanemad peavad tööl käima. Teine külg on lapse päralt.
• Lasteaias saavad lapsed turvalises keskkonnas omavanustega mängida ja areneda.
• Lastele meeldib lasteaia kindel rutiin ja päevakava.
• Nad saavad sealt korraliku ettevalmistuse kooliks ja õpivad käitumisreegleid.
Loe samal teemal veel...
