Ükskord oled sina vana ja abitu
Kui sa väidad, et “kunagi ta veel tänab mind”, siis see on suur jama! Tõenäolisem on, et kunagi tuleb aeg, mil sina vajad abi, aga talle on see täiesti ükskõik. Ja see aeg tuleb rutem kui arvad.Kolm põhjust, mille üle iga täiesti tavaline lapsevanem võiks järele mõelda

Tegelikult on ta hea
Mõtle, miks sa õieti tema peale vihastasid. Vähemalt pooltel juhtudel oled sa ise süüdi ning üksnes valad oma närvipinget välja. Ülejäänud juhtudel ta tegi pahandust kas kogemata, rumalusest või vallatusest. Tõsiselt pahatahtlikult käituvad lapsed väga harva.

Peks ei muuda kedagi paremaks
Kui sind lüüakse, kas tunned siis soovi paremaks inimeseks hakata? Ei! Sa vihkad lööjat ja soovid talle kõige halvemat. Laps tunneb täpselt samamoodi. Iga keretäis vähendab tema armastust sinu vastu.

Peks ei hoia pahategusid ära
Laps teeb neid edaspidi lihtsalt nii, et sina ei näeks.

Neli põhjust edasijõudnud mõtlejale:

Nõrgemat ei lööda
See põhimõte on valitsenud Euroopa kultuuris juba palju sajandeid. Suuremeelsus on üks mehelikkuse — ja inimlikkuse — mõõdupuid. Alatu on lüüa seda, kes ei suuda end kaitsta. (Oma lastele sa ju räägid nii?)

Laps on inimene
Tal on samasugune õigus elada inimväärset elu nagu sinul. Valu, alandus ja kannatused ei ole inimväärsed. Oled sa üldse mõelnud tema iseloomu, huvide, soovide üle? Vaata ja sa näed, et mõnes asjas on ta väga sinu moodi. Näiteks ei talu ka tema pidevat kamandamist ja tahab oma elu ise elada.

Laps harjub vägivalda kasutama
Laps juhindub vanemate tegudest, mitte sõnadest. Kui ta näeb, et kodus lahendatakse probleeme käte abil, siis teeb ta lihtsa järelduse — nii käibki. Ja hakkab ise teisi peksma, tüüpiliselt endast nõrgemaid. Nüüd sa ei tee lapsele enam kuidagi selgeks, et nõrgemat ei lööda.

Sa ei taha end hiljem süüdlasena tunda
Mis sa arvad, miks paljud inimesed, kes oma lapsi kasvatasid karmilt, on lapselaste vastu imeliselt hellad? Eks vanemaks saades tuleb elutarkus.

Allikas: laps.ee