Kohutavad kahesed: kuidas nendega hakkama saada ja ise sealjuures mõistuse juurde jääda


Kohutavad kahesed: kuidas nendega hakkama saada ja ise sealjuures mõistuse juurde jääda
Foto:Scanpix/PantherMedia

"Kohutav kahene" käib pigem ajavahemiku kohta, mil laps on vanuses üks kuni kolm aastat, mil üliarmsast rõõmurullist võiba saada ka väike vihane koletis. Just sel ajal toimub suur arenguhüpe. Lapse tähelepanu ei saa enam nii lihtsasti kõrvale juhtida, nad taipavad, et nad on täitsa eraldi isiksused, kes võivad ja saavad asju omal moel teha.

Nad mõistavad, et neil on võimalus asju oma tahtmist mööda suunata, aga mõjujõudu jääb väheks. Seetõttu hakkavad nad uurima ja mõistatama, kuidas oma tahtmist saada.

See, kas vanem kogeb seda avastusperioodi õudse ja pead valutama ajavana või naudib seda, kuidas ta laps areneb ja õpib, sõltub sellest, kuidas vanem lapse arengusse suhtub. Mida rahulikumalt vanem lapsel tema enda rütmis avastada, uurida ja katsetada lubab, seda rahulikumalt see raske periood ka mööda saab.

Kas oled valmis oma lapse esimesi samme iseseisvumise teel toetama, aga mitte teda liialt tagant utsitama? Suudad sa võtta lapse sammukesi iseseisvumiseni rõõmsa ja tervitatava sündmusena, mitte solvanguna? Oled sa valmis selleks, et ei saa enam lapse igat liigutust ja sammu kontrollida? Oskad sa seada piire, samal ajal lapse vajadusi mõistes ja talle toeks olles, kui ta pahandab, kui ei saa, mida ta tahab?

Mida mudilane „kohutavate kaheste“ perioodil oma vanematelt vajab:

1. Aidata tal iseennast tundma õppida

Seotud lood:

Sel ajal hakkab ta aru saama, et tal on mingite asjade üle võim ja ta suudab teatud asju ja protsesse ise kontrollida. Näiteks oma keha valdamine.

2. Limiit, rutiin, päevakava

Mudilased hakkavad mõistma, et maailm on päris suur ja seal toimub päris palju asju. Isegi nende enda tunded ja mõtted on neile mõnikord liiga rasked taluda, mistõttu vajavad nad rahulikku ja kindlameelset täiskasvanut oma kõrvale, kes kinnitaks, et kõik on hästi. Nad tahavad tunda, et nad ei ole üksi ja et vanem aitab neil toime tulla nende enda uute ja hirmutavate tunnetega ning enesekontrolli puudumisega.

3. Aja mõistmine

Lapsed vajavad rutiini, et end turvaliselt tunda. Kui ta teab, et pärast lõunasööki on uneaeg ja pärast seda minnakse õue, on tal hea olla.

4. Sinu empaatia

Loe veel

Mida rohkem suudad asju lapse vaatenurgast näha, seda lihtsam on sul temaga läbi rääkida ja mõistlikule lahendusele jõuda. Ka siis, kui te ei saa teha seda, mida tema parasjagu tahab, mõistad sa, miks ta pahandab ja teil on lihtsam uuesti sõbruneda.

Kuidas iseseisvumisperiood võimalikult lõbusalt mööda saata:

Foto:Scanpix/PantherMedia


1. Jäta potitreening lapse enda hooleks

Ühel hetkel hakkavad kõik lapsed potil käima, ole täitsa mureta. Kui su laps mingit huvi potitamise vastu üles ei näita, ära sunni teda, vaid püüa leida võimalusi kohtuda teiste lastega, kes on juba mähkmevabad. Lapsed õpivad kõige rohkem teiste laste eeskuju järgides, nii et tõenäoliselt suureneb sinu mudilase huvi poti vastu märkimisväärselt, kui ta näeb teisi lapsi potti sihipäraselt kasutamas.

2. Unusta võimuvõitlus

Sulle ei pea alati viimane sõna või õigus jääma. Jonniga püüab põnn sulle ja ka endale näidata, et ta on ka päris inimene, kellel on päris tunded, päris õigus ja päris võim. Sa ei saa talle seda pahaks panna. Mida rohkem sa talle „ei“ ütled, seda rohkem sa jonni kuuled. Nii et kui just hädavajalik ei ole (st kui laps ei ohusta oma tegevusega ennast, teisi või pole ohtu midagi ära lõhkuda), lase tal tegutseda.

3. Enneta jonni

Esiteks peaksid leppima faktiga, et jonnimine on selles eas sama normaalne kui hingamine ja pissimine. Teiseks jäta meelde, et tavaliselt tuleb jonn peale siis, kui kõht on tühi või laps on väsinud. Mõlemat on võimalik ennetada. Ära mine näljase lapsega pikale autosõidule või poodi. Ära kutsu lapse uneajaks külalisi ega säti ennast külla. Uneaegadel olgu rutiin ja lapse kõht olgu täis. Lihtne

4. Kasuta oma tahtmise saamiseks mängu, mitte käsklusi

Mudilased vihkavad kamandamist ja õiendamist sama palju kui sina. Aga mängimist nad jumaldavad. Kui soovid, et ta sinuga koostööd teeks, jookse temaga võidu autoni ja teeskle, et oled piloot, kes enne lennuki õhkutõusu rihmad kinnitab (temal ka). Lennuta ta vanni, lõika söögiks lõbusaid köögiviljakujundeid, joonista talle hmmikupudru peale moosisüda jne. Lõbus peab olema.

5. Ära võta isiklikult

Kui su mudilane sulle halvasti ütleb või keeldub sind kallistamast, ära solvu. Ta ei tee seda selleks, et sulle melega haiget teha, vaid ta õpib oma vihaga toime tulema. Sul on võimalus talle abiks olla ja teda õpetada ja solvunult nurgas istumine või lapse peale pahandamine ei tule kindlasti kasuks.

6. Võta aega

Lapse töö on areneda, õppida, uurida ja mängida. Sel moel ta aju areneb ja ta kasvab. Mida rohkem sa teda tagant kiirustad, seda tõenäolisemalt ta jonnib ja seda vihasemaks sa saad. Planeeri kõik tegevused 15-20 minutilise lisaajaga ning jäta lapsele iga päev aega ka lihtsalt niisama mängimiseks.

7. Õpeta empaatiat

Nagu sina ees, nii tema järel. Sotsiaalsed oskused, enda ja teiste tunnete mõistmine on üliolulised ja nad õpivad neid kõige paremini sinu eeskujul. Kui sina mõistad tema vajadusi ja vastad neile, kannab ta samasuguse käitumise üle teistele.

8. Ära sunni teda jagama

Lapsed peavad kõigepealt õppima ja harjuma teadmisega, et mänguasjad on tema omad, enne kui ta on valmis neid jagama. Selle asemel, et mänguasi temalt ära võtta ja teisele lapsele anda (või vastupidi), õpeta talle kordamööda mängimist. „Praegu mängib Sille selle ämbriga. Siis on sinu kord.“ Las ta ootab, kuni Sille lõpetab ja siis saab tema ihaldatud mänguasja. Kodus saab asja lihtsamaks teha nii, et aitad tal tema lemmiklelud enne külaliste tulekut ära peita. Kui ta ise vabatahtlikult mänguasja teisele lapsele loovutab, kiida teda kindlasti ja juhi tähelepanu sellele, kuidas see teisele lapsele mõjus: „Vaata, kui rõõmus Karmen on, et tema ka su nukuga mängida saab!“

9. Löömine ei ole lahendus!

Lapse distsiplineerimiseks tuleb seada talle piirid, anda eakohast ja piisavat informatsiooni, tähelepanu kõrvale juhtida ja aidata tal emotsioonidega toime tulla. Teda lüües õpetad sa talle, et vägivald on probleemide lahendamiseks õige viis ning ta matkib seda tulevikus. Ühe uuringu käigus jagati mudilased koos vanematega kahte gruppi – ühed vanemad võisid oma lapsele laksu anda, teised mitte. Need lapsed, kes olid peksa saanud, käitusid aasta pärast märksa hullemini kui teise grupi lapsed.

10. Eeskuju on nakkav – laps kasvab selliseks, nagu sina oled

Mudilane õpib käitumist ja teistega suhtlemist sinu pealt. Kõik su käitumismudelid ja maneerid võtab ta üle, seega pead sa olema väga rahulik ja kannatlik, kui soovid oma lapsest mõistlikku ja rahulikku inimest kasvatada. Tema peale karjudes õpetad, et jonnimine ja kisa on okei ja neid võib oma tahtmise saamiseks kasutada.

11. Elimineeri ekraanid

Lastearstid üle maailma soovitavad alla kaheaastaseid lapsi ekraanidest eemal hoida. Pisikestel on vaja kasvada ja areneda ning vilkuvad teleri- ja arvutiekraanid segavad seda tähtsat tegevust märkimisväärselt. Kaheaastased võiksid multikaid vaadata päevas maksimaalselt tunni. Mitte mingil juhul ei tohiks teler toas igapäevaselt taustaks käia!

12. Jäta söömine lapse enda hooleks

Anna lapsele tervislik ja värske toit ette ja ära närveeri selle pärast, kui palju sellest tegelikult suhu ja kõhtu jõuab. Lapsed oskavad oma keha kuulata märksa paremini kui täiskasvanud ja nad ei jäta ennast nälga. Paljud mudilased on päeval oma muude tegemistega nii hõivatud, et nad ei taha ega jõuagi süüa. Nälg tabab neid hoopis vahetult enne magamaminekut. Lase tal endal otsustada, kui palju ta sööb ja hoolitse ainult selle eest, et see, mida ta sööb, oleks talle kasulik.

13. Enneta vingumist

Laps hakkab virisema, kui ta tunneb end jõuetuna ega oska oma soove teistmoodi arusaadavaks teha. Sinu töö on talle varakult selgeks teha, et vingumise ja virinaga ei saavuta ta mitte midagi. Tema soovid saavad täidetud, kui need on mõistlikud ja kui ta palub ilusti. Pead olema järjekindel ja iga kord, kui ta virisema hakkab, talle selgitama, et ta saab, mida ta tahab, kui ta küsib kenasti.

14. Rutiin, rutiin, rutiin

Rutiini vajalikkusest on räägitud sulle sellest hetkest peale, kui su lapsuke sündis ja sellel on tõsi taga. Mida kindlam ja väljakujunenum lapse päevakava on, mida vähem on seal ootamatusi ja kõrvalekaldeid, seda paremini ta ennast tunneb. Need emad, kes elavad oma elu nii, et laps ei ole „takistus“ ning sätivad lapse päevaplaani enda soovide järgi, teevad nii endale kui lapsele sellega tegelikult suure karuteene.

15. Lase lapsel võimu kogeda

Mudilased karjuvad vähem ja teevad paremini koostööd siis, kui nad tunnevad, et neil on võimu ja nad saavad ise otsustada. Kuula teda, lase tal otsuseid langetada ja anna talle võimalus kogeda, et ta saab teatud asjadega ise hakkama.

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare