Kuidas last allergiast säästa?

Laste allergoloog Lea Salmistu-de Souza on viimased 12 aastat elanud Prantsusmaal ja sisse seadnud oma erapraksise väikelinnas nimega Hyères. Astma, ekseem ja allergiline nohu on heaolumaades igapäevane nähtus ning arengumaad rühivad neile kiiresti järele, tõdeb eesti tohter.

Dr Salmistu-de Souza kasutada ole­vad­ arvud kinnitavad, et allergia on vii­ma­se 30 aasta jooksul levinud laastava kiirusega. „Arvatakse, et pärast 1980. aastat sündinud inimestest on Prantsus­maal allergiline iga kolmas,“ mainib arst. Atoopilise dermatiidi esinemissagedus on viimase 30 aasta jooksul peaaegu kolmekordistunud. Arenenud tööstusriikides puudutab see 10–25% lapsi ja kuni 10% täiskasvanuid. Toidu­allergiat põeb Euroopa lastest 4,7% ja täiskasvanutest 3,2%. Allergiline nohu kimbutab umbes iga viiendat euroop­last. Bronhiaalastmat esineb küll harve­mini, kuid see haigus on märksa tõsisem ja tänapäeval loetakse seda kõige sagedasemaks lapseea krooniliseks haiguseks.

„Lisaks on teada, et allergilist riniiti ehk heinanohu põdevatest inimestest umbes 40% on potentsiaalselt tulevased astmaatikud,“ sõnab doktor.

Beebi ei sünni allergikuna

Lea Salmistu-de Souza selgitab, et me ei tule ilmale allergilistena, kuid võime ülitundlikuks muutuda mis tahes vanu­ses. Ta täpsustab: „Teoreetiliselt on võimalik, et laps muutub mõne toiduaine suhtes ülitundlikuks juba ema kõhus, juhul kui platsenta mingil haiguslikul põhjusel ei täida korralikult oma barjäärifunktsiooni. Samuti arvatakse, et 0,5% imikutest reageerib allergilise reaktsiooniga ka rinnapiimas sisalduvatele proteiinidele.“

Ent enamikul beebidel siiski pole sündides allergiat. Kui lapsest edas­pidi kujunebki allergik, juhtub see kahe ­teguri koosmõjul: pärilik eelsoodumus pluss sensibiliseerumine ehk ülitundlikkuse kujunemine korduvatel kontaktidel suure hulga allergeeniga.

Pärilikkuse osakaal on väga suur. Kui vanemad ei ole allergilised, on lapsel tõenäosus allergiliseks muutuda vaid 10%. Kui üks lapsevanem on allergik, on lapse allergiarisk 25–40%, mõlema allergilise vanemaga lapsel 80%.

Kuna viimase 30 aasta jooksul on laste pärilikud eeldused samaks jäänud, allergiat tekib aga oluliselt rohkem, osutavad teadlased järjest enam keskkonnas toimunud muutustele, seal­hulgas lääne elustiilile kui allergia ­kujunemist soodustavale tegurile.

„Majad on paremini isoleeritud ja vähem õhutatud,“ põhjendab arst. „See soodustab kodutolmulesta kontsentratsiooni suurenemist ja hallitusseente arenemist, aga õhu saastatusel on oluline roll hingamisteede allergiate arengus. Väga paljud uuringud on kinnitanud tubakasuitsu kahjulikku toimet hingamisteedele. Õhus olevad mikroosakesed ärritavad hingamisteede limaskesti, muutes need allergeenide toimele vastu­võtlikumaks ja soodustades bronhiaal­astma kujunemist.“

Euroopas korraldatud uuringud näitavad, et suurte liiklusmagistraalide läheduses elavatel lastel esineb astmat 15–30% sagedamini. Eelkõige on see seotud heitgaasides sisalduvate ainete otsese ärritava ja limaskesti kahjustava toimega laste hingamisteedele. Lisaks tunnevad taimed end õhusaaste poolt „rünnatuna“ ja toodavad suuremal hulgal õietolmu, ühtlasi muutub õietolmu koostis, sisaldades rohkem allergiat esile kutsuvaid proteiine. Kliima soojenemise tõttu pikeneb taimede õitsemis­periood, mis suurendab omakorda toodetud õietolmu kogust. Peale selle suureneb arenenud maailmas pidevalt ka lemmikloomade hulk elamises, seega on lastel rohkem kontakti karvade ja loomade toodetud muude allergeenidega.

„Needsamad probleemid on tänapäeva Eestiski,“ nendib allergiaarst. „Kliima soojenemine; õhusaastatuse tõus, sest liikluse intensiivsus suureneb ja autosid on rohkem; ülisoojustatud korterid-majad; suitsetamine; lemmikloomad.“

Toiduallergiate kujunemises mängib rolli toiduainete kvaliteet. Meie toiduvalik on väga lai, kuid detsembrikuus maasikaid ostes ei küsi me endalt alati,­ missugustes tingimustes ja kui suure hulga kemikaalide abiga on need marjad „üles putitatud“. Lastele meeldivad­ magusad värvilised joogid, jäätised, kommid – suurem osa neist sisaldab toiduvärve, millest vähemalt üks osa on tunnistatud allergiatekitajateks.

Imiku tundlik nahk

Imikutel väljendub allergia eelkõige­ nähtudena nahal – punetus, turse, naha sügelus. Sageli algab see näopiirkonnast ja levib siis muudele kehaosadele. Mähkme alla jääval nahal harilikult löövet ei esine. Ema-isal võib olla keeruline teha vahet allergilise ja mitteallergilise ekseemi vahel. Lea Salmistu-de Souza toob esile allergia põhilise tunnuse: allergiline ekseem SÜGELEB, ka on lööve sagedamini näol ja jäsemete painutuspindadel. Esimestel elukuudel ei ole lapse nahk üldjuhul veel suuteline sügelema, aga kolmekuune imik on juba vägagi võimeline kratsima oma nägu, peanahka või hõõruma ühte jalga teise vastu, et leevendada kihelevat löövet.

„Olen päris sageli näinud mitte­allergilist ekseemi, mis avaldub nahal hammaste lõikumise­ perioodil,“ kirjeldab arst. „Sel ajal on nahk tundlikum ning igasugustele välistele ärritajatele vastuvõtlikum. Selline ekseem on reeglina jäsemete sirutuskülgedel, ka näol, vahel kehatüvel, aga see ei sügele ega häiri last kuidagimoodi. Pärast hammaste lõikumist lööve tavaliselt taandub ja võib uuesti ilmuda järgmiste hammaste lõikumise ajal.“

Mida vanemad teha saavad?

„Jälgige oma last. Pange tähele, kuhu lööve tekib, kas see sügeleb, kas see lööb välja või tugevneb teatud olukorras – näiteks pärast sooja vanni või pärast söömist. Kui lööve ilmub söömise järel, märkige üles lapse menüü ja aeg, millal lööve ilmus või süvenes. Arstil on sellest diagnoosimisel ja allergia põhjuste otsimisel palju abi.“

Esimestel eluaastatel ongi allergia­ kõige sagedasem avaldumisvorm­ atoopiline dermatiit või ekseem. Sageli on see toiduallergia väljendus, kuigi mitte ainult. Allergiku nahk on üld­juhul kuiv, naha kaitsebarjäärid on ­nõrgad. See muudab naha ülitundli­kuks, kuigi mitte alati allergiliseks erinevate­ ärritus­faktorite suhtes nagu riie­te hõõrdumine, higistamine, lubjarohke­ vannivesi, pesupesemis- ja loputus­vahendid, bakteritsiidsed seebid jne. Arvatakse, et osa lapsi paraneb ekseemist 3–4 aasta vanuses, kuid see võib jääda püsima ka kogu eluks, ägenedes periooditi.

Mähkmed ja pesuvahendid

Mähkmelööve puudutab kirjanduse andmetel 6–12 kuu vanustest lastest kuni 60%. „Isiklikult arvan, et tänapäevaste mähkmetega on see protsent kindlasti madalam,“ märgib dr Salmis­tu. Mähkme­lööve ilmub tuharatele ja jalgevahe piirkonda, välissuguelunditele. Selle tekkepõhjused on imiku õrn ja tundlik nahk, nahatundlikkuse suurene­mine hammaste lõikumise ajal, lapse väljaheite happeline reaktsioon rinnaga toidetud lapsel või kõhu­lahti­suse korral, uriini lagunemisel tekkiva ammoniaagi või mõne madalama kvali­teediga mähkme ärritav mõju. ­Vahel on mähkmepiirkonna lööbe puhul tegu pärmseene ehk Candida infektsiooniga. Pepu puhastamiseks mõeldud niisked salvrätikud ja talk võivad samuti tekitada nahaärritust.

Allergiaarst pole näinud, et pesu­vahendid oleksid otseselt allergia teki­tajad, kuigi need võivad nahka­ ärritada. Et pesu näeks välja ilus ja puhas, selleks sisaldavad pesemis­vahendid keemiliselt tõhusaid toime­aineid nagu ensüümid­ ja valgendid, kuid meie pesu­masi­nate loputamis­võime pole piisav, et kogu see keemia­last kanga seest kor­ralikult välja uhtuda. Nii kogune­vad aine jäägid aja jooksul riietesse, higistamisel muutub naha kontakt keemiliste ainetega tugevamaks ja ­viimaste ärritav toime avaldub intensiivsemalt. Dr Salmistu soovitab väikelaste pesu pesta allergikutele mõeldud vahenditega ja kasutada pesu­masinas lisaloputust. Väga tundlike laste ihupesu võib pesta pesuseebiga.

Kokkuvõttes: kui lapsel tekib nahalööve, tasub nõu pidada arstiga. Kõige­pealt tuleks välja selgitada, mis liiki­ või mis päritolu lööbega on tegemist, et saaks valida lapsele kõige paremini sobiva­ kreemi või salvi. Peale salvimise võib kodus teha ravimtaimevanne kummeli, kolmisruse või saialillega – need leevendavad naha ärritust, vähendavad põletikunähte ja sügelust ning desinfitseerivad kergelt.

Toit ja allergeenid

Lapse esimesel eluaastal on dr Salmistu-de Souza sõnul kaugelt kõige sagedasem toiduallergeen lehmapiim. Järgnevad munavalge, nisu, maapähkel ja sinep. Arst märgib, et tänapäeval ollakse aller­gikute toidusedeli suhtes märksa sallivamad ja lubatakse neile enamat kui veel mõni aasta tagasi.

Euroopas soovitatakse beebile hakata lisatoitu andma 4.–6. elukuu vahel – ka neile, kes on rinnapiimatoidul. „Rinna­piim on alati soositud, kuid mõned viima­se aja teadustööd näitavad, et väga pikka aega ainult­ rinnapiimatoidul olemine võib suurendada lapse allergiliseks muutumise riski,“ märgib arst. Erinevad toiduained lülitatakse menüüsse lapse ­vanuse järgi ja enam ei soovitata allergiliste laste puhul oodata kauem kui mitteallergiliste puhul. Gluteeni ehk nisujahu­tooteid soovitatakse anda alates 7.–8. elu­kuust, igal juhul enne 9. elukuud, sest arvatakse, et nii väheneb gluteeniallergia tekkimise risk. „Munakollane lisatakse Prantsusmaal titade menüüsse üheksa kuu vanusest, munavalge ühe aasta vanusest. Maapähkel ja metspäh­kel on lubatud pulbri kujul alates kahe aasta vanusest,“ tutvustab eriarst.

Allergeenid rinnapiimaga

Kõiki neid toiduaineid, mida on söönud ema, leidub ka rinnapiimas ja laps võib neile reageerida. Ka siin on dr Salmistu sõnul piirangud vähenenud. Imetaval emal soovitatakse vältida ainult maapähklit, juhul kui perekonnas on allergiahaigeid. Kui lapsel on kindlaks tehtud lehmapiimaallergia, välditakse küll tema toidus lehmapiima ja lehmapiimatooteid, kuid imetavale emale pole need enam keelatud. „Teadlased väidavad, et väga väike kogus lehma­piimavalku, mille laps saab emapiimaga, võib pigem soo­dustada lehmapiimavalgutaluvuse väljakujunemist,“ selgi­tab arst. „Kui lapsel pärast emapiima joomist tekib või ägeneb nahalööve, tuleks üles märkida ema toidu­sedel ja seda koos arstiga analüüsida, et määratleda, kas miski ema toidus võib potentsiaalselt olla lapse lööbe põhjuseks.“

Allergia teised väljendused

Lehmapiimaallergia võib imikul väljenduda ka seede­trakti­ sümptomitena: kõhupuhitus, vedel väljaheide, ka toidu tugev, ravile allumatu tagasiheide. Selle diagnoosi­ paneb arst, kes seedemurede korral kontrollib ka imiku lehmapiimasuhkru- ehk laktaasitalumatuse võimalust.

Lapseea astma diagnoositakse esimestel eluaastatel siis, kui lapsel on olnud kolm obstruktiivset (tõkestavat) bronhiiti. Üldjuhul on imiku ja väikelapse astma põhjuseks mõni äge hingamisteede viirus, mis muudab bronhides olevad närvilõpmed ülitundlikeks. Tekivad bronhi­spasm, hingamisraskused, eritub limast sitket röga. Korduvad obstruktiivsed bronhiidid suurendavad bronhide ülitundlikkust pikaks ajaks, mistõttu tänapäeval tehakse ennetavat ravi hoolitsemaks, et lapseea astma ei muutuks edaspidi allergiliseks astmaks. Alates 3–4 aasta vanusest on suurem risk, et lapsel kujuneb välja näiteks kodutolmulesta-allergia. Sel juhul kulgeb astma tõenäo­liselt kauem ja sellest paranemise võimalus on väiksem.

Õietolmuallergia avaldub harilikult alles koolieas, selle sagedus tõuseb järsult 8–9 aasta vanuses. Samuti võib laps aja jooksul muutuda allergiliseks ravimite või teatud putukate (mesilaste, herilaste) suhtes, ilma et tal oleks aller­gilist eelsoodumust.

Doktor Salmistu lisab, et sageli peetakse ekslikult ­al­ler­gilise reaktsiooni väljendiks putukahammustuse piirkonnas tekkinud kihelust, punetust ja turset. „Sääsed­ ja kihulased võivad küll põhjustada muljetavaldavate­ paapu­lite teket, kuid tegu on vaid naha reaktsiooniga­ putu­kate süljes olevate bioloogiliselt aktiivsete ainete suhtes. Tõeline allergia nende putukate vastu on erakordselt harv nähtus. Mesilase, herilase või vapsiku nõelamine võib põhjustada raskeid allergilisi reaktsioone inimestele, kes on varem korduvalt nende putukate käest nõelata saanud.­ Reeglina ei puuduta see probleem imikuiga.“

Mähkmeärrituse korral

Vahetage mähkmeid nii sageli kui võimalik. Proovige eri firmade tooteid. Puhastage nahka leige vee ja suurema rasvasisaldusega pehme seebiga, hoidudes nahka hõõrumast. Sobivad ka tundlikule beebinahale mõeldud vedelad puhastusvahendid. Kuivatage nahka ettevaatlikult tupsutades, ärge hõõruge. Tehke õhuvanne: laske tital olla pärast pesemist ja enne uue mähk­me panemist­ natuke aega palja pepuga.

Nahaärrituse vähendamiseks on apteekides valik kreeme, hea efektiga on tsinkoksiidi sisaldavad kreemid ja pihustid. Kui beebil on kõht lahti, tasub tundlikku nahka kaitsta tsink­oksiidi sisaldava­ kreemiga, millel on paksem konsistents, mis ei imendu naha sisse, vaid tekitab kihi naha ning uriini ja happelise välja­heite vahele.