Kuidas teha nii, et "kohutav kahene" ei oleks nii kohutav



Kuidas teha nii, et "kohutav kahene" ei oleks nii kohutav
Foto:Scanpix/PantherMedia

Enamus vanemaid küsib endalt: „Miks peavad minu lapsed läbima nn kohutavate kaheaastaste etapi?" Vastus on: "Ei peagi!" See, mille nad läbivad, on loomulik areng.

Kaheaastased lapsed arenevad täielikust sõltuvusest suurema iseseisvuse ja eraldunud isiksuse poole. Selle arengu eriliselt intensiivne periood on teise ja kolmanda eluaasta vahele ja järgmisena puberteedieas.

„Iseseisvad aastad"

Juba nimetus „kohutavad kahesed" ei aita kogu asjale üldse kaasa. Ilmselt pärineb see mõne täiskasvanu vajadusest selgitada iga konflikti, mis esile kerkib, millegagi, mis toimub lapse sees. Asi pole siiski nii lihtne. Mängu tulevad näiteks järgmised mõjutegurid: Lapse areng esimesel kahel aastal, tema vanemate oskus ja valmisolek kohaneda ning lapse ja vanema vahelise suhtluse kvaliteet. Family lab'is viitame sellele etapile hoopis kui „Iseseisvatele aastatele".

Sel perioodil areneb lapses soov proovida paljusid erinevaid asju: hammaste pesemine, kingapaelade sidumine, kummikute jalgapanemine, külmkapist toidu välja võtmine, riietumine ja nõnda edasi.

Selline areng on lastele täiesti loomulik. Ja tegelikult on lapsevanemad need, kellel võib olla raskusi selle üleminekuga toimetulemisel. See tuleneb sellest, et lapse esimesel kahel aastal on vanem teinud kõik, mida laps vajab. See on suur vastutus ja annab vanemale väärtustatuse tunde - tema teab kõike ja on täiesti asendamatu. Mõnele vanemale tuleb „kohutava kaheaastase" periood kergendusena, samas kui teistel on keeruline lasta lahti täielikust võimutundest.

Seotud lood:

Vanemate võimest kohaneda sõltub see, milline on lapse ja vanema suhe sel perioodil. Kui nad loovutavad oma täieliku võimu vastumeelselt ja ei suuda hinnata laste soovi ise enda eest hoolitseda, siis saab selles suhtes peamiseks võimuvõitlus:

„Mina tahan valada piima!"

„Sa ei saa seda teha. Sa ajad piima laua peale, las ma ise teen!"

„Mina tahan!!"

„Ma teen seda ise.. Oi! Vaata, nüüd mul läks sinu pärast piim maha. Sa oled liiga väike veel selleks, ma ju ütlesin!"

Loe veel

Nende vanemate hinnang on suure tõenäosusega väga õige. 50-l korral 100-st ei ole laps võimeline piima õigesti valama ja see läheb maha. Sellegipoolest ei ole vanema ja lapse suhtluses oluline see, kellel on õigus ja kellel mitte. On oluline luua lapsele õppimiseks ruumi ja toetada tema õppimisprotsessi. Nii peavad vanemad lubama oma lastel teha asju, mida nad veel ei oska ja mitte abistama enne, kui lapsed seda on palunud.

Mis puudutab õppimist, siis lapsed on siinkohal väikesed geeniused: nad katsetavad pidevalt erinevaid asju, mis on just natukene keerulisemad sellest, millega nad hakkama saaksid. Alles aastate pärast on nad võimelised teadvustama, omaks võtma ja austama oma oskuste piire, aga selleks ajaks on nad juba kodust lahkunud.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare