Need on kuus soovitust, kuidas vähendada õdede-vendade omavahelisi kaklusi

1. Pane tähele, kuidas sa tavaliselt oma laste kaklustele reageerid

Kas reageerid pigem üle või ei tee eriti väljagi? Ilmselt on sul vaja oma senist käitumismustrit muuta. Kui laste omavaheline kaklemine sind alati nii suurde stressi ajab, et tormad kohe olukorda lahendama, siis oled pigem ülereageerija, kes kohe suure kisaga asju paika panema asub. Kui lased neil omavahel asju klaarida, süvenemata, milles probleem ja kas lahendus leitakse, siis sa muidugi ülereageerija pole. Kumbki äärmus pole ei sinu ega laste huvides. Kuid esimese asjana tuleb sul laste tüli korral jälgida hoopis iseenda emotsioone ja tavalist käitumismustrit. Kuna lapsed kaklevad siiamaani, siis ilmselt pole sinu senine käitumine olukorra stabiliseerumisele kaasa aidanud. Jälgi endas esile kerkivaid tundeid ja emotsioone, kui tüli taas tekib. Analüüsi enda stressitaset ja esimesti impulsse, mida tahaksid olukorra lahendamiseks teha või tegemata jätta. Mõtle, mida võiksid seekord laste konflikti korral ise teisiti teha. Kui proovid ette kujutada, et need pole sinu lapsed vaid lapsed, kelle eest lihtsalt hetkel vastutad, siis pane tähele, sinu emotsioonid lahtuvad kohe suures osas ja sa oled lahenduse otsimisel konstruktiivsem ja õiglasem.

Foto: Shutterstock

2. Anna lastele esmalt võimalus ise konflikt lahendada

Kui olukord ei lähe vägivaldseks, mis nõuaks kiiret sekkumist ja üks laps teist ka järjekindlalt ei mõnita, siis hoia esialgu tülist eemale ja vaata, kas ja kuidas lapsed seda ise lahendada püüavad. Kui lahendust ei paista, mine rahulikult oma laste juurde ja ütle neile, et nad oleksid mõnda aega eraldi, et rahuneda ja proovigu hiljem oma probleemi uuesti lahendada. Palu neil eraldi olles järele mõelda, kas keegi on reaalselt konflikti eest oma teo või ütlemisega vastutav või valati üksteise peale lihtsalt enda paha tuju välja. Samuti soovita neil mõttes läbi mängida, kuidas oleks teise nahas olles seda küsimust lahendada.

Nõuandeid, kuidas laste tülile lahendust otsides käituda, leiad SIIT!

Foto: Shutterstock

3. Pane paika oma pere omavahelise suhtlemise põhireeglid, millest peavad kinni pidama kõik pereliikmed

Näiteks pole lubatud peres mitte kellelgi vanduda ega kasutada mitte ühtegi roppu sõna. Õpeta lapsele, et väärikad inimesed ei sõima iial ropu sõnavaraga. Kui keegi pereliikmetest on vihane, olgu tal alati õigus öelda: "Ma tunnen enda praegu vihasena!" Kõike saab väljendada ka sõnadega, mis ennast ega teisi ei määri. Alates lapse beebieast peavad sellest kinni pidama ka täiskasvanud. Teine reegel peaks olema see, et keegi ei lase kunagi käsi käiku.

Kui te tülitsedes peamiselt üksteise peale karjute, siis loe seda: Tee nii ja sa ei karju oma laste peale enam kunagi

Foto: Shutterstock

4. Stopp, aeg maha!

Peres tuleb kokku leppida ka see, kuidas üldiselt tülisid lahendatakse. Leppige näiteks kokku, et igaühel on tüli kasvades õigus öelda: "Stopp, istume maha ja räägime selle selgeks!" Kõigil olgu võimalus hetk rahuneda, asjad läbi mõelda ja siis ka asi selgeks rääkida nii, et kõik saaksid enda seisukohta väljendada ja pakkuda lahendusi. Kui lapsed kõrvalt näevad, et vanemad suudavad edukalt konflikte lahendada, siis tea, et mitte loengute pidamine, vaid isiklik eeskuju ongi see, millega sa oma lapsi kõige edukamalt kasvatad.

Foto: Shutterstock

5. Ole tähelepanelik, et sa ei soodustaks oma käitumisega laste omavahelist armukadedust

Ära loo mõne lapsega liitu, rääkides talle saladusi, mida teised ei tea. Ära räägi teistele välja ka mõne lapse äpardust, näiteks kogemata voodimärgamist, millest oled lubanud vaikida. Ole väga tähelepanelik enda käitumise suhtes, sest olgugi, et lastel on erinevad temperamendid ja käitumine, jälgivad nad väga hoolega, kas jagad oma armastust võrdselt ja kas oled nendega käitudes õiglane.



Foto: Shutterstock

6. Ära sildista ega võrdle oma lapsi

Tema on meil tark, tema on see viriseja, tema on see, kes saab alati ise hakkama. Kui oled oma lastesse juba korra niimoodi suhtuma hakanud, siis on ka sinul endal sellest sildistamisest raske välja tulla, lastest rääkimata. Õpi aru saama iga lapse individuaalsusest, kuid ära pane talle külge silti, mis võib hakata määrama nii tema enda käitumist, kui teiste suhtumist. Ära võrdle lapsi omavahel. Neil on erinevad iseloomud, temperamendid, võimed. Igaüks areneb ainult eilse iseendaga võrreldes. Oluline pole see, kas ta on rohkem või vähem edukam oma õest või vennast vaid see, kas laps on täna parem, osavam, kaastundlikum, kui eile. Mitte, et kas laps on parem, osavam, kaastundlikum, kui tema õde või vend.

Kuidas lapsele lapsepõlvest külge jäänud roll tema elu hiljem mõjutada võib, sellest loe SIIT

Sa ei saa kunagi laste omavahelist nokkimist päris ära lõpetada, kuid sa saad tagada selle, et sinu kodu on iga pereliikme jaoks turvaline koht, kus ta saab olla tema ise, kus kedagi ei kiusata ja kus tunnustatakse igaühe individuaalsust. Ja kus osatakse tülisid lahendada. Sest oskus ennast väljendada ning erimeelsustega toime tulla, on väärt oskus, mida sinu laps vajab terve elu.

Allikad: empoweringparents.com, Pere ja Laps