Lapsel on vaja teada, et oled kohal, kui ta sind vajab

Kuid seda, et ta pidevalt tähelepanu keskpunktis oleks, laps ei vaja. Vanemad peavad tema vajadused rahuldama ning looma keskkonna, mida laps saab ise avastada ning uurida.

Oluline on anda lapsele süüa, kui ta tunneb nälga, anda talle võimalus magada, kui ta väsinud on ning lubada tal jalutuskäigu ajal putukaid uurida, kui ta seda teha tahab. Kuid ära tekita olukorda, kus temalt kogu aeg küsid: „Mida me nüüd teeme?“. Lapsele on oluline teadmine, et keegi temast suurem vastutab tema eest, kuid see, et ta pidevalt tähelepanu keskmes on, võib talle hirmutav tunduda. Seepärast seadke sisse kindel päevaplaan, mida laps teab ja tunneb — ema peseb hommikul nõusid, mina aga mängin sel ajal; pärast läheme koos välja.

Päeva jooksul ole oma lapse jaoks olemas, õrnal moel, aga ära pommitapidevalt tema aju. See areneb igapäevaelu tundma õppides ja uusi asju kogedes niigi. Lapsega ei pea kogu tema ärkveloleku aja tegelema, tema aju ei vaja seda. Lapse jaoks on vanem justkui turvaline sadam, kust välja maailma avastama purjetada ning seejärel tagasi tulla ja vaadata, mida sa arvad sellest, mida ta just äsja avastas.

Lapse intellektuaalne areng baseerub emotsionaalsel turvalisusel

Seega peab olema vanema peatähelepanu suunatud lapsega koosolemise nautimisele, talle vastamisele, koos maailma avastamisele ning tema kuulamisele. Uuringud näitavad, et intellektuaalselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt kõige arenenumad lapsed on need, kelle vanemad on tähelepanelikud ning kohtlevad neid soojalt.

Seitsmekuuse tütre ema tunneb huvi, kuidas oma last parimal moel arendada — kui palju lasta tal üksi mängida, kui palju mängida lapsega koos, milliseid tegevusi teha ning kas on olemas mänguasju, millega laps kindlasti mängima peaks?

Seitsmekuuele lapsele pole vaja õpetada arvutamist, lugemist ega muid traditsioonilisi intellektuaalseid tarkusi. Mängige parem peitust, asjade mänguasjakastist või kapist väljaloopimist ja tagasipanemist, tutvuge turvaliselt ümbritseva maailmaga, käige poodides ja tehke inimestega tutvust. Veelgi parem on, kui vestlete omavahel. Ka lapsele ettelugemine on hea. Kaasa teda igapäevaellu, tehke koos majapidamistöid: voltige pesu kokku, peske nõusid, tehke süüa.

Miks pole hea lapsi liiga palju keelata

Foto:Scanpix/PantherMedia

Laps tahab kõike ise avastada ja uurida. Kui soovid oma lapse intellektuaalsuse arengule turvalisel ja lapsesõbralikul moel tõuke anda, samal ajal ise kõigel silma peal hoides, loo talle võimalus olla uudishimulik. See võib tähendada, et pead paari kuu vältel igal õhtul raamatuid riiulisse tagasi laduma, kuid lohutuseks — see kõik on mööduv. Tulemusena saavutad aga selle, et laps mõistab — maailm on avastamist väärt koht ning tema uudishimu ei peata enam miski.

Lastele meeldib vaheldus

Kui laps on oma toolis istumisest ja mänguasjade lutsutamisest tüdinud, vii ta jalutama. Kui ta kiiges istuda ei taha, luba ta põrandale mängima, ennast rullima ja keerama, käpuli ringi paterdama. Kui ta pole omi asju ajades õnnelik sel ajal, kui sina vannituba koristad, tee paus ning luba tal näiteks veega mängida. Lastele meeldib jälgida, kuidas asjad töötavad. See on nende naudingute nimistus teisel kohal, esimesel on suhtlemine vanematega.
Kas lapsega tuleks mängida aju arendavaid mänge? Kahju see ei tee, aga olgu need mängud mängitud suheldes ning eakohased. Laula lapsele, mängige koogipatsutamise mängu, masseeri teda, paku talle kuulata erinevat tüüpi muusikat, tantsi lapsega. Ning kindlusta, et tal oleks võimalikult palju võimalusi mängida teiste lastega.

Kas peaksid lubama tal vaadata väikeste Einsteinide videosid? Ei, eksperdid lausa hoiatavad selle eest. Esiteks — lapsed, kes vaatavad videosid, suhtlevad inimestega vähem, nende kõne areneb aeglasemalt ning on alust arvata, et teistegi oskuste areng hilineb. Teiseks muudab telekaekraani vahtimine aju arengut. Selle kohta pole küll väga palju teada, kuid juba varases lapsepõlves, ajal, mil aju areneb väga kiiresti, mõjub helesinise ekraani vaatamine keskendumisvõimele halvasti.

Sedagi on oluline tähele panna, et kuigi soovid oma lapse varase eluea iga minutit kvaliteetselt kasutada, ei pea teda kogu aeg n-ö hõives hoidma. Liigne stimulatsioon lastele hästi ei mõju. Jah, nad vajavad palju suhtlemisaega vanematega, kuid neile kulub ära ka piisavalt aega oma varvastega mängimiseks, muusika kuulamiseks, põrandalt tolmurullide kokkukogumiseks ning lihtsalt mõtlemiseks selle üle, kuidas nende lihased töötavad. Neile ei meeldi, kui me neid nende ülimalt oluliste tegevuste juures segame ning selle asemel hoopis õpetada püüame. Iseseisev õppimine on arengu oluline osa.

Seega - jälgi lapse poolt antud juhiseid, suhtle temaga ja kõik tema vajadused saavad rahuldatud. Naudi oma lapse väärtuslikku seltskonda!

See, et me oma lastest rõõmu tunneme, on nende jaoks kõige vajalikum.