Lapsevanem: minu laps ei pea oma asju sinu lapsega jagama
Alanya Kolbergi postitust on jagatud juba üle 230 000 korra. Kolberg meenutab hiljutist situatsiooni tema poja Carsoni ja teiste laste vahel. Lugu ise leidis aset pargis.
Postituses on kirjas järgnev tekst:
MINU LAPS EI OLE KOHUSTATUD SINU LAPSEGA OMA ASJU JAGAMA
Kui jõudsime parki, tulid Carsoni juurde vähemalt kuus poissi, kes tahtsid mängida tema mänguasjadega. Oli näha, et Carsonile ei meeldinud tekkinud olukord. Ta oli hädas ja vaatas minu suunas.
Ütlesin Carsonile: "Sa võid neile öelda ei. Lihtsalt ütle ei, sa ei pea midagi muud ütlema."
Kui Carson ütles teistele lastele ei, siis tulid lapsed minu juurde kaebama, et Carson ei lase neil oma mänguasjadega mängida. Seepeale ütlesin teistele lastele: "Kui Carson ei taha oma asju teiega jagada, siis ei pea ta seda tegema. Ja kui ta tahab jagada, siis küll ta teeb seda."
Seepeale vaatasid paljude teiste laste vanemad mind imeliku pilguga. Tegin aga tekkinud olukorra põhjal mõned tähelepanekud.
Kui läheksin täiskasvanud inimesena parki oma võileiba sööma, siis kas peaksin jagama seda teistega? Loomulikult mitte!
Kas mõni teine täiskasvanud inimene tuleks mu võileiba nillima ja saaks kurjaks, kui ma temaga seda jagada ei tahaks? Tõenäoliselt mitte.
Niisiis pole kellelgi õigust arvata, et mina ja mu laps oleme ebaviisakad või et meil oleksid halvad kombed. Loomulikult tekib inimesel ebamugavustunne, kui talle läheneb kuus võõrast tüüpi, kes tahavad tema mänguasju enda kätte saada.
Eesmärk peaks olema oma lastele õpetada, kuidas täiskasvanuna elus hakkama saada. Ja kuigi tean inimesi, kes on terve elu osanud öelda EI ja seda ka lapsena, siis tean palju rohkem neid inimesi, kes ei oska öelda EI ning kannatavad seetõttu.
Mu poeg Carson võttis need mänguasjad kaasa ainult seetõttu, et jagada neid mu sõbranna tütrega, kellega pidime pargis kohtuma. Carson ei tahtnud jagada oma mänguasju ahnete poistega, vaid hoopis tüdrukuga, kelle jaoks ta need mänguasjad spetsiaalselt kaasa võttis.
Nii et kui järgmine kord läheneb mingi tahumatu lumehelbeke ja on pahane, sest keegi teine ei jaga temaga asju, siis tasuks meenutada, et me ei ela maailmas, kus kõik peavad kõigiga kõike jagama ja andma oma asjad teistele mängimiseks, sest keegi lihtsalt tahab.
Postituse lõpp.
On oluline, et lapsed saaksid aru, et nad võivad öelda teistele EI ja nad ei ole kohustatud oma asju jagama. Samas on tähtis, et nad mõistaksid, et ka neile võidakse öelda EI ja solvumiseks pole põhjust.
Pargid, mänguväljakud ja muud taolised avalikus ruumis asuvad kohad on kõigile avatud. Igaüks võtab ise kaasa oma mänguasjad ja söögid-joogid. Kui täiskasvanud ei käi üksteiselt ampsu ja lonksu nurumas, siis miks peaksid seda tegema lapsed?
Mida sina, hea lugeja, arvad?
Allikas: parents.com
