Lasteaia poolt ja vastu

Pärnu poisid Artur Tiidermann ja Allar Lebedev on mõlemad kuueaastased ning kohtuvad kaks korda nädalas ühises jalgpallitrennis. Argipäev on neil aga sootuks erinev: Artur on käinud kaheaastaseks saamisest peale lasteaias, Allar on seal käinud vaid nädala ning kasvab kodus. Täpselt sama mudeli järgi on sirgunud mõlema poisi vanemad vennad.

Uurime poiste peredelt, mis on nende poolt- ja vastuargumendid lasteaiale.

Lasteaiapoiss Artur

Tiidermannide peres kasvavad Raimond (10) ja Artur (6). “Vanem poeg Raimond on loomult seltskondlikum, on end alati võõrastega vabalt tundnud ja tema harjus lasteaiaga üsna valutult,” meenutab ema Annely Tiidermann (38). Muidugi kurvastas poiss ema lahkudes, kuid põnev ümbrus ja uued tegevused ei lasknud kaua nukrutseda.

Nooremal pojal Arturil kui pelglikumal poisil lasteaeda sisseelamine nii lihtsalt ei läinud. “Tema pisarad tegid algul hinge haigeks,” tunnistab ema, kes jõudis isegi mõelda, äkki oli laps aedapanekuks liiga väike. Samas oli emal vaja tööle minna.

Artur läks aeda kaheselt ja ema kohe ka panka tööle. Algul töötas Annely poole kohaga ja poisil oli lasteaias pikk harjumisperiood. Esimesel nädalal veetis ta emaga tunnikese päevas lasteaias mängides, siis pikendasid nad tasapisi sealoleku aega.
Lapsehoidja varianti pere ei kaalunud, kuna oma tutvusringkonnas ühtegi sobivat kandidaati polnud. “Kuulutuse kaudu leitud võõra lapsehoidja hoolde poleks ma julgenud last usaldada,” ütleb ema.

Pesamuna lasteaiastressi proovis Annely leevendada sellega, et tegeles õhtuti temaga rohkem. Ühe väga hea ja toimiva idee sai ta ka sõbrannalt. “Tegime Arturile väikese albumi pereliikmete piltidega. See oli poisil algul alati lasteaias kaasas ning lohutas teda. Sealt vaatas ta pilte ja näitas õpetajatele-sõpradelegi.”

Haigeks Artur palju ei jäänud. “Tundub, et ta sattus lasteaiarühma, kus lapsed on enamiku ajast terved ja tugevad,” sõnab ema. Tuulerõuged sai Artur näiteks külge ainsana. Kõik teised käisid rõõmsalt lasteaias edasi, kuigi mõni ema väga lootis, et ta lapsel õnnestub see haigus läbi põdeda.
Õnneks võimaldab tööandja nii Arturi emal kui ka isal vajaduse korral kodukontoris tööd teha, nii on tõbede ajal hakkama saadud haiguslehte võtmata. Kui lapse tervis on juba parem, on abiks olnud vanavanemad. “Tihti on siis lapsel päeva jooksul paar-kolm hoidjat, hommikul näiteks ema, lõuna ajal vanaema ja õhtul isa,” selgitab ema.

Praegu on Artur avatud ja tragi poiss. Lasteaiasõpradega suhtlemine on talle väga tähtis. Ta räägib neist ja nende tegudest uhkusega. “Tore on kuulda, kuidas laps tuleb ja pajatab õhtul, mida ta tegi ja mis teemadel täna räägiti,” ütleb ema, kes on märganud, et laps võtab üles ka koduste jaoks uusi teemasid. Pealegi meisterdatakse ja ehitatakse lasteaias põnevaid asju.

“Huvitavad tegemised-kogemused ongi lasteaia suurim pluss. Lisaks kooliks valmistumine, kuigi seda ma ainult lasteaia õlule ei jätaks – lapsevanemana on ka minul suur roll täita,” leiab ema. “Kindlasti tuleb lasteaed kasuks, et hiljem koolikollektiivis hakkama saada. Lasteaias aitab kogenud õpetaja probleemid lahendada ja juhendab, kuidas õigesti käituda.”

Lasteaias käib Artur viis päeva nädalas ning suvel on tal 2,5kuune puhkus. Veel on tal kaks korda nädalas jalgpallitrenn – vanema venna nakataval eeskujul.

Kodus kasvav Allar

Lebedevide peres sirguvad Stephan (9) ja Allar (6), kes pole kumbki laste­aias käinud. Ema Kärt (28) on harjunud, et talle seetõttu viltu vaadatakse, aga ta on harjunud ka kriitikat kõrvust mööda laskma. Isegi Kärdi ema, kes on 25 aastat lasteaiakasvataja olnud, ei pannud teda ümber mõtlema.

Kärt proovis algul poisse nädal aega lasteaiaga harjutada, kuid loobus siis. “Nägin, kui kurvad nad olid, ja mõtlesin: milleks neid traumeerida, kui mul on majanduslikult võimalik nendega kodus olla,” selgitab Kärt. “Palgatööd peetakse sageli lastest tähtsamaks, ent laste kasvatamine on samuti töö.”

Kõik lapsed ei sobi lasteaialasteks ja Kärt leidis, et tema poegadele pole lasteaed parim. Samuti ei meeldinud talle kaheksatunnised lasteaiapäevad. “Nii pikk päev kära sees väsitaks ennastki, mis siis lastest rääkida!”

Poiste maailm ei piirdu siiski kodu­seintega. Ehkki Allar pole laste­aias käinud, pole tal praegu, kuueselt, nädala sees ühtki vaba õhtut. Neid täidavad jalgpallitrenn ja maletunnid, kohe algab ka eelkool. “Ma ei kujuta ette, et see pika lasteaiapäeva järel võimalik oleks. Laps on ju pärast lasteaeda väsinud,” tõdeb ema.

Vanem vend Stephan käis lausa kahes eelkoolis – linnas ja kodu­lähedases –, kuna pere elab linnast pisut väljas ning polnud teada, kumba kooli ta läheb. Nii harjus ta ka kollektiiviga. Nüüd käib Stephan linnakoolis, õpib põhiliselt viitele ja kell 12–13 lõppevatel koolipäevadel saab olla kooli kõrval elavate vana­vanemate juures, kui just ema vennaga vastu ei tule. “Algklassilaps ei vaja vanemat sugugi vähem kui lasteaialaps,” teab Kärt.

Septembris seitsmeseks saav Allar võiks vanuse poolest samuti kooli minna, ent vanemate arvates on selleks veel vara ja nad ootavad aasta. “Poisid on hingelisemad ja küpsevad aeglasemalt,” hindab ema, kes eelkooli kõrval ise last arendab.

Poisse aitavad kasvatada ka vana­vanemad ja eramajas elades pole neil omaealiste seltskonnast puudust – vahel mängib nende õuel kümmekond poissi. Kärt poegi koduaiast kaugemale siiski veel lubanud pole. “Eks nad ole muidugi teistsugused, viisakamad ja tagasihoidlikumad ega võitle oma mänguasjade eest,” võrdleb ema lapsi lasteaias käinutega, kuid agressiivsuse puudumist ta pigem hindab.

Kärdilgi pole laste kõrvalt oma elu elamata jäänud. Kui noorem poeg oli kahene, õppis ta treeneriks. Viimased kaks kuud on ta tegelnud enda kohviku Slim Lounge käivitamisega ning Allarit on hoidnud rohkem isa.

Kodus kasvanud lapsed ei jää millestki ilma, kui vanem lastele pühendub, kinnitab Kärt. Stephanil läheb koolis hästi ja sõpradest tal vajaka ei jää. Haiged on poisid olnud üsna harva ja kollektiivi minek pole Stephani tervist mõjutanud. “Kooliajal on immuunsus juba tugevam kui 2–3aastastel ning kõik haigused enam kergesti külge ei jäägi.”

Lisaks jalgpallile harrastavad vennad malet. Male avastas Stephan isa kõrvalt arvutist ning õppis käigud selgeks. Esimestel male­võistlustel tuli ta eelkooliealisena kuni 5. klassi laste hulgas esikohale.

Kodus kasvamise eeliseks peabki Kärt seda, et lapsed kasvavad perekonnas, kes saab oma väärtusi neile edasi anda. Jääb ära stress, et hommikul õigeks ajaks lasteaeda ja õhtul õigel ajal voodisse saada. Ja pääseb nii mõnestki haigusest.

Annely soovitused lasteaiaga harjutajale

• Leia lapse lasteaiaga harjutamiseks piisavalt aega. See võtab maha pinged nii endal kui ka lapsel.
• Tegele lasteaias käiva lapsega õhtul rohkem, et kompenseerida tema lähedusevajadust.
• Anna lapsele lasteaeda kaasa väike album pereliikmete piltidega, see võib äraütlemata palju aidata.
• Võta haiguste väljaravimiseks aega ning kasuta vajadusel abilisi. Kui tõbi korralikult välja ravitud ja immuunsus taastunud, pole ka uus haigus nii lihtne tulema.

Kärdi soovitused neile, kes kasvatavad last kodus:

• Suhtu tuttavate ja sõprade kriitikasse neutraalselt, sina langetad oma valikud ise.
• Vali lastele huviringid, kus nad saavad kogeda distsipliini ja kollektiivis viibimist.
• Kui sa pole oma õpetajavõimetes kindel, leia hea eelkool, et laps tähed-numbrid selgeks saaks ja õpiks 45 minutit paigal istuma.
• Kodus kasvavad lapsed võidavad parema tervise ning tugevama närvikava, koolieas hakkavad haigused neile vähem külge.

Arsti pilgu läbi Kai Soop, perearst:

Tänapäeval mõtlevad paljud noored emad lapse kollektiivi panekule siis, kui vanemahüvitis läbi (umbes sel ajal, kui laps saab poolteiseaastaseks). Minu isiklik seisukoht on, et laps on lasteaiaküps kolmeselt, kui ta käib potil, oskab ise süüa ja suudab end verbaalselt väljendada. Kui siiski peavad aeda minema väiksemad, tasub valida väike rühm.

Haiguste koha pealt ei erine lasteaialapsed palju kodus kasvavatest lastest. Ka kodus kasvavad lapsed käivad ringides ning rahvarikastes kohtades, kus viirused hõlpsalt külge hakkavad. Kergemini haigestub laps muidugi siis, kui on stressis. See kehtib nii lasteaia- kui ka algklassilaste kohta. Lasteaia­laste sagedased haigused on tihti märk sellest, et laps pole kohanenud eluga vanemaist eemal.

Kindlasti ei jää millestki ilma ka lapsed, kes kasvavad kodus, käivad ringides, saavad piisavalt liikuda ning täisväärtuslikku sööki ja kel on eakaaslastest sõbrad. Väike kooliettevalmistus on vajalik, kuid täie auruga õppima peaks laps hakkama ikka koolis.