Lihtsad nipid, kuidas oma mudilasest väike Einstein kasvatada
Enamik mudilasi õpib vanusevahemikus 18 kuud kuni 2 aastat ühe uue sõna nädalas. Teiseks eluaastaks oskavad nad keskmiselt 50 kuni 100 sõna.
Jutusta oma väikelapsele jooksvalt enda päevast
Laps õpib seda rohkem sõnu, mida rohkem lapsega igapäevaselt rääkida. Eksperdid soovitavad tema sõnavara mitmekesistamiseks ja uute sõnade õppimise lihtsustamiseks lapsele lihtsalt oma päevast jooksvalt ümberjutustust teha. Ehk siis midagi tehes lapsele samaaegselt oma tegevust kirjeldada, selgitades, mida sa teed ja kuidas sa teed. Näiteks: „Vaata, võtan laua pealt taldriku, taldrikule tõstan pannkoogi, siia peale panen moosi, näed, kui ilusa naerunäo ma moosiga joonistasin, nüüd panen taldriku lauale. Tule, hakkame sööma!" Sellisel viisil annad lapsele terve päeva jooksul võimaluse uusi sõnu õppida.
Enamusele emadest tundub muidugi oma väikelapsega vestlemine täiesti loomulik. Aga võib ka nendest emadest aru saada, kes kasvatavad oma esimest last ja kelle jaoks võib esialgu tõesti imelik tunduda, et räägid päev otsa lapsega, kes sulle midagi arusaadavat ei vasta ja ka vestlust ei arenda. Aga tee seda siiski.
Pidev rääkimine mudilasega on väga tähtis. Kujuta ette, et veedad päevad oma väikesega vaid kahekesi, sina teed vaikides oma toimetusi, õhtul paned lapse magama ja teed oma suu vestluseks esimest korda alles siis lahti, kui töölt tuleb abikaasa. Aga kuidas siis laps oma sõnavara täiendab, kui temaga päeva jooksul keegi ei räägi? Ei, televiisor pole siinkohal õpetajaks.
Ei maksa arvata, et laps õpib kuulamise järgi ka siis piisavalt hästi rääkima, kui vaatab igapäevaselt televiisorit. Kõne televiisoris on siiski väga erinev sellest, mida vanemad kasutavad lapsega suheldes. Televiisorivestlused on mudilasele jälgimiseks ja mõistmiseks liiga kiired ja räägitu ei ole alati pildiga seotud. See pole ka interaktiivne. Lapsel puudub otsene kontakt sellega, millest räägitakse ja samuti puudub kontakt rääkijaga.
Samas, kui jutustad lapsele asjadele osutades oma päevategemistest, annad sa lapsele varakult rikkaliku sõnavara, valmistad teda ette lugemiseks, jutustamiseks, õpetad teda seoseid looma ja annad talle parema stardi kirjutama õppimiseks.
Kaasa jutustusse ka oma näpp
Näpuga osutamine pole muidugi viisakas, kuid seda õpeta oma lapsele siis, kui ta on juba vanem. Aga sel ajal, kui ta on alla aastane, on näpuga osutamine vaid kasuks. Umbes 9 kuu vanuselt on lapsed võimelised jälgima, kuhu sa oma sõrmega osutad. Uuringute kohaselt õpivadki lapsed siis kiiremini kõnet mõistma ja ka ise rääkima, kui lapsega vesteldes ka sõrmega objektidele osutada.
Näiteks mänguasju kokku korjates tasuks sõrmega autole osutades ka ise öelda: "Auto!" See annab lapsele võimaluse suhelda uuel teemal, mis ei puuduta mitte ainult sind ja last. Ja selline osutamise mäng hakkab talle väga meeldima.
Õpeta oma mudilasele emotsioonide mõistmist
Emotsionaalselt intelligentsed inimesed on uuringute kohaselt paremad suhtlejad, head kohanejad ja saavutavad edukalt oma eesmärgid. Kui õpetad oma lapse teiste emotsioone mõistma, siis see oskus on suurepärane abimees kõiges, mida ta oma elus ette võtab.
Näiteks, kui lapsed mängivad liivakastis ja üks heidab kogemata teisele liiva silma, siis aita oma last sellega, et arutate läbi, kas tegemist oli kogemata õnnetusega või oli tegu siiski meelega tehtud. Lapse jaoks on vajalik õppida sellistel asjadel vahet tegema ja vastavalt olukorrale reageerima. Selle oskuse abil hoiab ta hiljem oma sõprussuhteid püsivana ja mõistab ühtlasi paremini enda ümber toimuvat.
Piisab, kui lapsele öelda: „Oh, nüüd juhtus küll väike õnnetus!" Lapsel, kes mõistab, et iga negatiivne asi ei ole otseselt tema vastu suunatud, on hilisemas elus sotsiaalselt tunduvalt lihtsam hakkama saada.
Sama reegel käib ka positiivsete kogemuste kohta. Näiteks, kui sinu mudilane näitab üles lahkust ja jagab midagi oma kaaslasega, siis märka seda ja aita ka lapsel endal oma teo tagajärgi näha. Kasvõi öeldes: „Vaata, kui rõõmsaks sa jagamisega oma sõbra tegid!"
Aidates oma lapsel mõista, milliseid tundeid teod põhjustavad, lood vundamenti tema emotsionaalse intelligentsuse arengu jaoks. Emotsionaalselt intelligentsed inimesed saavutavad oma eesmärke tunduvalt edukamalt.
Kujunda oma väikelapsele loovusenurgake
Ja siin pole silmas peetud seda, et pead uusimate disainiajakirjade näpunäidete põhjal superstiilset lastetuba tegema hakkama. Asi on palju lihtsam.
Laps soovib kindlasti ise midagi luua, ta lausa naudib seda. Anna talle selleks parim võimalus. Ja parimaks võimaluseks lapse loovuse kasvatamisel ja väljendamisel pole mitte uhkelt disainitud tuba ja moodsad mänguasjad, vaid hoopis loov vanemapoolne lähenemine. Kui võimalik, siis sea mudilasele tema tuppa sisse mänguala, muusikanurk ja joonistamise ning meisterdamise koht. Ka loovust õhutavad vahendid ei pea olema kallid ja spetsiifilised. Näiteks ka tavalised papist karbid ja rasvakriidid pakuvad lapsele lõputuid võimalusi ehitamiseks, kujundamiseks, joonistamiseks, konstrueerimiseks ehk siis oma loovuse suurendamiseks. Julgusta teda ka rollimänge mängima, see aitab samuti emotsionaalse intelligentsuse arengule kaasa.
Uuringute kohaselt arenevad lapsed kiiremini ja pingutavad ka ise paremate tulemuste nimel rohkem, kui kiita pigem nende ettevõtmisi ja saavutusi, kui intellekti. Näiteks, kui laps on millegagi hästi hakkama saanud, siis selle asemel, et öelda: „Mu väike armsake on nii nutikas," võiksid hoopis lausuda: „Oo, sa tegid seda tõesti hästi!"
Selline lähenemine aitab lapsel mõista, et edu tagavad õppimine, loomine ja ka pingutus, mitte ainult see, et tal on ilusad lokid ja vahva näoilme. See annab ka lapsele usu, et kui ta pingutab ja õpib juurde, siis ta ka saavutab rohkem.
Lapsed, kelle puhul hinnatakse pigem nende tegusid ja pingutusi, mitte nende välimust ja isiksiseomadusi, mitte ainult ei arene kiiremini vaid nad tulevad kergemini toime ka ebaeduga. Nad usuvad, et pingutuste korral saadab nende tegusid siiski järgmine kord ka edu. Nad ei võta ebaedu millegi muuna, kui väljakutsena, nad ei seo seda oma isiksusega.
Kui soovid oma mudilase arengust rohkem teada, siis võid lugeda ka John Medina raamatut "Brain Rules for Baby"
