Määri pähe see junn
Sõber pidi hoidma oma väikest õetütart. Mängisime tema juures kaarte. “Tahan kakale”, tuli laps äkki jutuga. Kuna sõbral oli hetkel pingeline mäng, ütles ta lapsele, et see läheks ise kõrvaltuppa potile. Peagi teatas laps võidukalt: “Junn, junn”. Kaardilauas parajasti kriitilises olukorras olev sõber kähvas vihaselt: “Määri pähe endale see junn !” Ei läinud kahte minutitki, kui kõrvaltoa uks äkki avanes ja võite ise arvata, mida laps oli teinud. — xj

Sõida, llaibe!
“Buss nr 10.  Fooris on punane tuli. Buss seisab. Reisijaid on bussis kümmekond. Valitseb täielik vaikus, kuulda on vaid mootori tühikäigupõrinat. Äkki lõhestab vaikust helisev lapsehääl:
“SÕIDA, LLAIBE”
“R”- tähe äraõppimiseni oli tal veel aega.“ - dj

Näe, issi tuleb!
“Jalutasin abikaasaga Tallinnas. Vastu tuli naine kolme väikse lapsega, väikseim neist süles. Keskmine, umbes kolmene, kes kôrval kôndis, näitas minu peale ja ütles kôva häälega- näe issi tuleb! Lisaks igaks juhuks, et ei lapsed kui ka nende ema polnud mulle tuttavad. Sel emal paistis päris korralikult piinlik olema ja ka minu kallal jätkus aasimist päris pikaks ajaks.” — Aivo Vammanen

Pane mind rõdule ja pane tool ka ette
“Aasta oli siis 94-95, sõbranna poja 1a. sünnipäev, tuba külalisi täis. Televiisor mängis taustaks. Järsku seisab sünnipäevalapse 3. aastane õde keset tuba ja küsib: ”Mis ma siis teile telekast näitan? Kas panen erootikat?” Kõik täiskasvanud vaatavad last ja tema ema kummalise pilguga. Ema üritas asja siluda ja ütles, et nii ei ole ilus lapsel rääkida. Tüdruk polnud kade ja ütles: “Pane mind rõdule ja pane tool ka uksele ette!” Sõbranna pidi tükk aega hiljem seletama kuidas neil peres asjad ikka tegelikult on.” — Naabritüdruk

Maasikamaitseline lastekaitse
Suurem kaubanduskeskus, kiire, megapikk järjekord juba ära seistud ning jõudsime kassa lähedale. Paar inimest oli veel ees, meie taga 6-7.
Poiss (4a) oli väsinud, uuris kassa ees olevat tavaari ja küsib kõlavalt kondoomipakkidele näidates: “Emme, mis asi see on?” Kõigil sabasolijatel kadus igavlev nägu hetkega ja mina näost kenasti punasena (usutavasti) siis pidin seletama.
Mina: “See on, noh… maasikamaitseline… Täiskasvanutele…”
Poeg: “No mis asi? Kommid?!”
Mina: “Ei, ei, see ei ole söömiseks. See on… laste…kaitse…”
Poeg: “Mis lastekaitse?”
Rahvas vaikselt irvitab…
Mina: “No see on selline asi millega… Eemm… No et liiga palju titasid ei sünniks…”
Poeg: “Kas seda süüakse, et sellel maasikad peal on?”
Mina: “Ei, kullatükk, äkki sa PALUN oleksid tasa…?”
Selleks hetkeks rahvas muigab juba täiesti varjamatult, kassapidajal naeru tagashoidmisest pisar silmas ja minuarust venitas ta kaupade läbilöömisega
Poeg: “Oi, näe, siin on kollane lastekaitse ka. Kui see täiskasvanutele on mõeldud, siis me võtame selle issile ka..”
Mina: “Oooook…. ”
Mis ma muud sain teha? Pakk läks letile, kassapidaja lõi läbi. Maksma, asjad ruttu-ruttu kotti, haaran lapse kindad veel ja siis ütleb ca 50+ vanuses meie taga seisnud härrasmees: “Vabandust, aga teie…. lastekaitse… Ärge ilma SELLETA küll koju minge!”
Sel hetkel ei suutnud ma enam naeru tagasi hoida ja samamoodi naeris kogu see seltskond, kes antud situatsioonis kogemata kaastegevad olid. — pojaga

Tädi tappis rebase ära
Aastal 1990 sõidan Tallinnas trollis koos oma 3 aastase tütrega. Troll jubedalt rahvast täis… tõstsin ta siis “ratta” peale seisma (vanadel trollidel oli siis ees olevate rataste kohal seljad vastakuti pingid, millel oli vahe sees ja seal oli lapsel turvaline seista). Vaatab pikalt aknast välja ja pahvatab kõva häälega üle trolli: onju, emme, mul on kaks isa….isa Taavi ja isa Kalev (nimed muudetud)!!! Laps kaenlasse ja inimeste muhelevate pilkude all trollist maha….olin hiljuti lahutanud ja elasin uue mehega koos, keda laps hakkas ise koheselt isaks hüüdma. Teine kord oli, kui tütar pikalt vastas istuvat naist uuris (jälle trollis). Siis kurval häälel üle trolli sõnas, et: tädi tappis rebase ära! Naisel oli rebaseboa kaelas…. Parimad palad esitas ta kunagi saates Lapsesuu ja sealt kuulsin ma tihti enda kohta kildusid. Nüüd on ta juba 23 aastane, aga suuvärk on ikka lõbus! - Kiti

Vetsunaljad kaugsõidubussis
Aastaid tagasi, kui kaugsõidubussides WC-polnud, palus üks ema pisikesle tütrele teha pissipeatust. Bussijuht oli lahke mees ja jäigi metsa serva seisma. Kui ema lapsega bussi tagasi tuli, küsis juht tüdrukukese käest, et kas said ilusti ära käidud? Tüdrukutirts vastas selle peale üle bussi kostva kõlava häälega :” Jah, mina pissisin, aga emme kakas ka!” — reisija

Ema seeliku all on kõige kindlam
Kui minu poeg oli väike, kartis ta hirmsasti helikopteri mürinat. Niisiis juhtus, et kord tänaval rahva hulgas kõndides kuulsime järsku heikopterit lendamas. Poeg tõstis kohe minu seelikusaba üles ja pistis siis pea saba alla peitu. — naine