Meil on lähedust vaja!
On mitmeid asju, mida kolme poja ema, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja psühholoog Kadri Järv-Mändoja (40) on pärast laste sündi teisiti tegema hakanud. Näiteks ei anna ta oma õhtuid enam telerivaatamisele ega päeval pooleli jäänud töö tegemisele. “Suhted lähedastega on mulle number üks,” ütleb Kadri. “See, kas töö saab tehtud õhtul või varahommikul ja kas tuba on korras, pole nii oluline.”
Niisiis ongi ema Kadril, isa Marek Mändojal (41) ning poegadel Jaagul (7), Juhanil (4) ja Otil (2) õhtuti lasteaia ja magamamineku vahel pereaeg. Argipäeval on see aeg ju üsna lühike, ega sinna mahugi muud kui pisut legomängu või müramist. Kui aega rohkem, võtavad isa ja Jaak lauamängu välja. Vahel, eriti mõnel stressirohkemal perioodil, teeb ema lastele massaaži.
“Olen harjutanud end jälgima – kui näen kellegi käitumisest, et tal on rohkem tähelepanu vaja, leian võimaluse talle otsa vaadata ja lähedust pakkuda,” ütleb Kadri. “Kõige lihtsam on kallistada. Kontakt on väga lihtne viis asju paremaks teha.”
Eestlaste rahvuslikku eripärasse kallistamine paraku ei kuulu. Aga võiks, sest see on kõige lihtsam viis kontakti luua. Kontakt võib olla füüsiline või emotsionaalne, kusjuures füüsiline kontakt loob eelduse emotsionaalse läheduse kasvuks. Kontakt saab tekkida vaid siis, kui suunad lapsele oma tähelepanu, panustad suhtlemisse ega ühma midagi autopiloodilt. See näitab, et suhe on sulle tähtis, et sa suhtud austusega lapsesse ja tema vajadustesse.
Kui kontakti pole, jääb lapse lähedusvajadus täitmata. Just läheduse vähesus on sagedane käitumisprobleemide põhjus, ütleb Kadri. “Kui lasteaias või koolis tekivad probleemid või näed muutust lapse käitumises, võiks kohe mõelda: mis vajadus seal taga on?” soovitab ta.
Loe edasi Pere ja Kodu digiajakirjast http://digi.perejakodu.ee/uudised/meil-on-lahedust-vaja?id=73276427
