Lapse jaoks on atraktiivsed just sellised mängud ja tegevused, mis aitavad tal oma arengueesmärke täita. Maailmakuulus kasvatusteadlane Dr Montessori avastas lastega töötades,et laps ei lahuta mängides meelt, vaid teeb tähtsat tööd. Loodus ei ole jätnud seda suurt tööd juhuse hooleks. Esiteks on ta kinkinud alla kuueaastasele imelise aju, mis imeb ja salvestab endasse kõik, mida laps oma meeltega enda ümber tajub. Teiseks on loodus lapsele alateadlikud suunanäitajad kinkinud, mis tekitavad temas vastupandamatut huvi teatud kindla oskuse või nähtuse suhtes tema ümber. Mustrid ja korrapära inimsuhetes ja lapse ümber äratavad suurt tähelepanu. Keel ja igasugune liikumine jäävad vastupandamatuks sünnist nii viienda eluaastani.

Liikumine ja mäng

Kogu väikelapse mäng peab liikumisega seotud olema. Tal on kaks suuremat eesmärki. Esiteks tahab ta oma keha mõistusele allutada ja teiseks soovib ta näpu- ja kätelihased loominguliseks ja praktiliseks eluks tugevaks treenida. Ta kordab samu liigutusi seni kuni ta neid valdab.

Optimaalseks arenguks on vaja sellist keskkonda, kus laps saab turvaliselt joosta, ronida, roomata, takistusribasid läbida, palli mängida ja teisi füüsilisi harjutusi teha. Dr Montessori nägi ka seda, et lapsed armastavad kindla sisu ja eesmärgiga mänge. Näiteks meeldib allakuueaastastele igasuguseid majapidamis- ning aiatöid teha kui neile õige suurusega tööriistad anda ning tegevused samm haaval ette näidata.

Laste seas eelistatuimad mängud käte ja näppudega on sellised, misläbi nad kas muudavad või loovad midagi uut oma vahetus ümbruses. Kahe- kuni viieaastaste mõnedeks lemmiktegevusteks on näiteks karpite ja pudelite avamine ja sulgemine, anumate täitmine ning tühjendamine, nupukestega puslede kokkupanemine, ehitusklotsidega mängimine ja asjade sorteerimine. Voolimised, maalimised ning teised meisterdamisprojektid on efektiivsed eneseväljendamise vahendid, kuid aitavad samuti tugevdada sidet käte ja intellekti vahel.

Keel ja mäng

Laps otsib alati võimalusi, et kuulata ja vaadata, kuidas keelt räägitakse. Talle meeldib kui täiskasvanud oma tegevusi sõnadega lahti seletavad ( näiteks riidesse panemisel, pesemisel, söögitegemisel jne.). Laulmine ja salmide lugemine on samuti äärmiselt huvitav, sest see võimaldab igasuguseid keele nüansse tundma õppida. Need hetked, mil saab täiskasvanu süles raamatutest pilte vaadata ja sinna lugusid juurde kuulata, on lapsele hindamatud.

Need lapsed, kes juba rääkima hakkavad, otsivad pidevalt võimalusi oma keele täiustamiseks. Neile meeldib rollimänge mängida ja ise lugusid sinna juurde välja mõelda. Mälumängud ja paaride leidmise mängud temaatiliste piltidega (näiteks metsloomad, trasnpordivahendid, ametid jne) on samuti väga populaarsed. Lisaks nendele naudivad lapsed erinevaid arvamismänge nagu „Ma kiikan midagi, mis algab 'p' tähega" või „Ma kiikan midagi, mis on roheline".

Umbes kolme ja poole aastasel lapsel tekib suulise keele kõrval huvi ka kirjakeele ning natuke hiljem numbrite keele vastu. Montessori koolides üle maailma mängivad kolme- ja neljaastased lapsed liivapaberist välja lõigatud tähtede ja numbritega. Nad tunnetavad näppudega tähtede kuju, nimetavaid neid häälikuid ning otsivad klassis esemeid, mille nimed algavad või lõpevad kindla häälikuga. Mõne aja pärast panevad nad juba paberist välja lõigatud üksikuid tähti kokku, et sõnu moodustada. Esemete loendamine pakub kolme- ja neljaaastastele samuti suurt huvi. Nad ei väsi kõike, millega nad mängivad loendamast.

Maailma avastamine läbi mängu

Maailm on vastsündinule suur müsteerium. Selleks on tal looduse sisemine tung kõike uut tundma ja mõistma õppida. Ta teeb seda kuni viienda-kuuenda eluaastani oma viie meele kaudu. Iga kord püüab ta enda ümber mustreid leida ning asjade vahelisi seoseid näha. Neid eesmärke täidavad suurepäraselt sorteerimis- ja paaripanemise mängud.

Nägemismeele abil hakkab laps enda ümber rohkem märkama kuni pisikeste detailideni välja. Näiteks on tal huvitav mängida erineva suuruse, pikkuse ja paksusega klotsidega, mis õpetavad teda neid eristama. Mängud geomeetriliste kujunditega aitavad tal geomeetria ja joonistamise õpinguteks valmistuda. Värvide mängud tõstavad tema teadlikkust ning tundlikkust meie värviküllase maailma suhtes.

Kompamismeelega tahab laps tunnetada erinevaid pindasid. Ta saab teadlikuks nende erinevustest ning sarnasustest. Selleks otsib laps võimalusi igasuguseid materjale katsuda.

Kuulmismeelega õpib laps eristama helisid ja rütme. Ta otsib võimalusi ise 'muusikat' teha tagudes kasvõi potikaasi kokku kui muusikainstrumente käepärast pole. Ta armastab ka muusikat kuulata. Lisaks on väga populaarsed helidega seotud arvamis- ning liikumismängud.

Maitsmismeele ja lõhnameele abil kasvab teadlikkus toidu ja taimede maailmast.

Sotsiaalne areng ja mäng

Esimesed neli aasta mängib laps enamasti üksi või paralleelselt kellegagi ning pärast seda tekib huvi omaealistega koos sama mängu mängida.

Ta armastab rollimänge. Mõnikord valib ta endale ise kindla rolli ning käitub ja räägib nii nagu tegi seda tema mudel. Teinekord mängib ta stsenaariume läbi oma nukkude peal. Kui lapsel on mõni emotsionaalselt tugev kogemus, aitab rollimäng tal tihti seda lahendada. Lapsevanem võib soovitada sellist mängu, kus laps saab kehastuda selleks, mille ees tal hirm on ning täiskasvanu võtab ise hirmunud lapse rolli. See annab lapsele võimaluse olukorda teise nurga alt näha ning negatiivsetest tunnetest kergemini võitu saada.

Lapse soov ja tung on sünnist alates kuuluda, õppida ning osaleda teda ümbritsevas elus. Seega ta otsib ja valib oma vahetus keskkonas just neid tegevusi, mis teda kõige kiiremini ja efektiivsemalt eesmärgini viivad. Täiskasvanutena saame teda aidata luues talle tema arenguvajadusi arvestava kodu ja kooli keskkonna.