Moosisaia?! Mulle mitte!

Kui Ädu Igrise (10) sõbra sünni­päeval tort lahti lõigatakse, võtab tüdruk oma küpsisekoti välja. Torditükk jääb temast puutumata, sest ta teab, kui paha tal võib sellest pärast hakata. Ädu Igrisel avastati tsöliaakia ehk eluaegne gluteenitalumatus aasta ja kahe kuu vanuselt.
“Vereproov näitas, et hemoglobiinitase on madal. Arst määras rauaravi, mis aga ei mõjunud,” meenutab ema Kaja Schumann. Nahk oli tüdrukul sinakas, keha ja jäsemed hästi peenikesed, kuid kõht suur ja punnis. “Lõpuks oli ta loid ja närviline, ei maganud, vaid nuttis ja virises iga asja peale,” ütleb Kaja. Suhu tulnud hambad olid mustjad, nii et mõni võis mõelda: küll see laps on palju magusat söönud.
Kaja keetis aga rõõmsalt odrajahu­putru, mida laps suure isuga sõi. “Tegelikult ma hävitasin sellega oma last.”
Kolmeaastaselt kurtis Kristelle Teeväli (7) üsna tihti kõhuvalu. Valu polnud küll tugev, kuid ebamugav. Kui laborist tulid uriinist leitud opioidsete peptiidide testi tulemused, oli selge, mis on süüdi. (Opioidsed peptiidid on valgulised ühendid uriinis, mis viitavad toidutalumatusele.)
Ka Kristelle ei talu gluteeni, ainult varjatumalt. Sageli võis kõht valutama hakata alles järgmisel või ülejärgmisel päeval, mitte kohe, kui ta sobimatut toitu sõi.
Gluteenitalumatuse erinevaid vorme – tsöliaakiat, allergiat ning varjatud gluteeni­talumatust – esineb aasta-aastalt üha enam. Kliiniline toitumisnõustaja Elle Kala­mägi ütleb, et toidutalumatuse tekke­põhjused pole päris selged.
“Tõenäoliselt tuleb neid otsida immuunsüsteemi häiretest, mida põhjustavad mitmesugused stressi tekitavad tegurid, lisaks keskkonna saastumine ja kokku­puude kahjulike keemiliste ühenditega. Inimeste toitumisharjumused on aegade jooksul palju muutunud. On hakatud väga palju tarbima rafineeritud jahutooteid, mis võib olla üks teraviljavalgu talumatuse põhjustaja.”
Appi, mida ta nüüd sööb?!
Kaja polnud keerulise nimega haigusest tsöliaakia esiti kuulnudki, küll aga jäi talle diagnoosi teada saades meelde, mida laps süüa ei tohi – kõiki toite, mis sisaldavad nisu, rukist, otra ja kaera. “Esialgu mõtlesin küll, et mida ta nüüd siis üldse sööb? Ainult kartulit või?” räägib Kaja.
Küll aga rahustas teda teadmine, et kui tütar saab õigele dieedile, lahenevad kõik mured. Ja Ädu Igris alluski dieedile väga hästi. Paari kuuga oli tal juba palju parem ning ka kaalu tuli juurde.
“Ma arvan, et tänu sellele haigusele sööb meie pere ka tervislikumalt. Asemele tulid riis, tatar, mais ja hirss, mida me varem nii palju ei söönud,” tõdeb Kaja Schumann.
Nagu Kaja ise ütleb, on ta laisk ega viitsi mitut toitu teha. Algul küpsetas ta küll kahte sorti pannkooke, kuid musti nõusid tekkis liiga palju. Nii on terve pere nüüd aeg-ajalt gluteenivabal dieedil.
Kristelle söögilaud on kõike muud kui igav ja üksluine. Ema Kristel Uibo
hoolitseb selle eest, et pere toiduvalik oleks mitmekesine ja tervislik. Esimesel aastal oli kõige tähtsam leida toidud, mis tütrele maitsevad. Ise toitumisnõustajana töötades on Kristel mõistnud, et 2–3aastasel on kergem toitumisharjumusi muuta kui 7–8aastasel või vanemal lapsel.
Kristelile meeldib toiduga katsetada ning otsida uusi põnevaid aineid. Näiteks valmistab ta leiba, mis koosneb ainult lina­seemnetest, ning teeb selle peale võide India pähklitest ja kuivatatud kukeseentest. Ja tulemus on imemaitsev!
Kuna Kristel teab, et ka tavaline poe­šokolaad sisaldab üsna palju gluteeni, valmistab pere pühapäeviti ise šokolaadi.
Katsetuste tulemusel on selgeks saanud ka see, et gluteenivabast jahust tehtud pannkoogid maitsevad kõige paremini just soojalt. Aga kes mõtleb, et sellest jahust võib saada sama koheva kringli kui tavalisest nisujahust, peab pettuma. Et maitsev küpsetis välja tuleks, on Kristelil oma nipp. Ta küpsetab paljud koogid eraldi väiksemates vormides, milles on neid ka kena serveerida.
Söögivalmistamisse on kaasa haaratud ka Kristelle ja abikaasa. “Kui on mõni uus toit ning Kristelle on aidanud seda teha, usaldab ta seda ka rohkem süüa,” on Kristel veendunud.
Kondiproov lasteaias, koolis ja
restoranis
Lasteaias käies sai Ädu Igris kaasa nädalamenüü. Nii ei tekkinud kodus ka kunagi küsimust: mis me täna sööme? Ikka seda, mida järgmine päev lasteaias pakutakse. Kui menüüs olid makaronid singiga, keetis Kaja kodus gluteeni­vabad makaronid valmis ning pakkis Ädu Igrisele laste­aeda kaasa. Koka­tädil tuli need ainult ära soojendada.
Kooli aga Ädu Igris toitu enam kaasa võtta ei taha. Teadlik tütarlaps vaatab ise, mida ta võib süüa ja mida mitte. Näiteks kui on jahuga valmistatud lihakaste, sööb ta lihtsalt riisi ja salatit.
Väljas süües küsib Kaja igaks juhuks alati üle, mida toit sisaldab. “Teinekord on tegemisprotsessi käigus kasutatud keelatud aineid, näiteks on lihal paneering ümber. Viimati läks väga hästi – Ädu sõi ahjus küpsetatud munderkartulit kastmega ja magustoiduks banana spliti.”
Kristellel on koolikotis alati kaasas kuivatatud banaanid, mangod ja vesi. Söögivahetunnis läheb ta koos teistega koolitoitu sööma. “Olen rääkinud kooli medõega ja palunud köögitöötajaid, et nad lubaks tal valida eraldi toite. Väga paljud lapsed tahavad näiteks ainult salatit ning neile ei meeldi, kui selle peale on valatud soe kaste,” teab Kristel.
Külla minnes küpsetab ta aga heameelega mõne koogi kaasa või teeb suurema koguse šokolaadi või jäätist, et ka teised võiksid seda toitu maitsta ja Kristelle ei peaks eraldi sööma.
Kust saada õigeid toiduaineid?
Kristelil on hea meel, et nüüd on Eestiski toiduvalik avardunud. “Juba riisi on nii palju eri sorte: pruun, metsik, punane riis, riisispagetid... ja kõik nad maitsevad erinevalt,” kiidab Kristel, kes jälgib, et toit oleks ka mahe. Tõsi, osa tooteid ostab ta reisidel käies ning osa tellib välismaalt.
Kaja mäletab, et üheksa aastat tagasi polnud gluteenivaba jahu, makarone ja muid toiduaineid kuigi lihtne saada. Mõnda toitu tellis Kaja tsöliaakia seltsi kaudu, mõnda tõi onupoeg Soomest. Näiteks Ädu Igrise lemmikut – külmutatud Daimi torti.
“Mäletan, kuidas ta sõi esimest korda korralikke küpsiseid, mis nägid välja nagu Domino küpsised, keskelt kreemiga. Tellimine käis apteegi kaudu ja küpsised tulid Itaaliast. Kui paki kätte saime, istus ta apteegis ja sõi terve selle paki korraga ära,” räägib Kaja. Aga kui teised lähevad reisil olles šoppama, siis nemad ikka toidupoodi.
Muidugi võib laps vahel toriseda, miks ta seda või teist süüa ei tohi. “Toriseb ära ja siis on jälle kõik korras,” ütleb Kaja. Sest nii on parem.

Gluteenitalumatuse tüüpilised ja varjatud sümptomid

Täiskasvanutel
● Väsimus ja haiglane enesetunne.
● Kaalulangus vaatamata normaalsele toitumisele.
● Kõhulahtisus, koguseliselt suur ja puderjas väljaheide, kõhupuhitus ja -gaasid.
● Raua- ja/või foolhappevaegus.
● Väike proteiini-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja naatriumisisaldus veres.
● Kergelt tekkivad verevalumid.
● Endokriinsüsteemi haigused: tsükli­häired, iseeneslikud abordid, lastetus, väikese kaaluga enneaegse sünd, varane menopaus (enne 45. eluaastat).
● Luuhõrenemine ehk osteoporoos.
● Liigesevaevused.
● Jäävhammaste emaili ja struktuuri muutused (hambavärvus sinine).
Lastel
● Aneemia ja tsüklihäired või menstruatsiooni puudumine tüdrukutel, kellel on varem see olnud.
● Kaltsiumivaegus, mis muudab pikemad luud, näiteks reieluu kaarjaks.
● Valguvaegus, mis tekitab vedeliku­peetust ja turseid.
Allikas: Elle Kalamägi