Muinasjutud vs päris maailm
Väikelapse aju, mis areneb meeletul kiirusel, töötab teistmoodi kui täiskasvanu oma. Laps imeb endasse kõik just sellisel kujul, nagu seda talle esitatakse, eelarvamusteta ja valimatult. Ta ei oska veel eristada tõde valest või päris elu fantaasiamaailmast. Kujundite keel pole talle mõistetav.
Päris asjad ja mänguasjad
Itaalia arst ja haridusteadlane Maria Montessori pühendas oma elust mitukümmend aastat laste arengu uurimisele. Tema vaatlustulemused näitasid, et väikelapsed vajavad enda ümber enne 6. eluaastat võimalikult palju päris asju ja eelistavad neid. Kui lastel on valida mängu- ja päris asjade vahel, siis pea eranditult kasutavad nad viimaseid.
Imikud näiteks eelistavad uurida potikaant, karpi või lõngakera, mida ema kodus tarvitab. 1–2aastased armastavad tarbeasju avada ja sulgeda (nt karpe, kotte, väikseid pudeleid). Samuti meeldib neile asju ühest kohast teise tõsta ja viia.
Katsete käigus andis dr Montessori 3–6aastastele sobiliku suurusega päris nõud jt vahendid, millega matkida vanemate toimetusi. Väikelapsi uurides selgus, et nad pole mitte ainult võimelised varakult kodutöödes kaasa lööma, vaid see ka arendab neid. Nõudepesu, kingade poleerimine, akende küürimine, põranda pühkimine jt majapidamistööd kasvatavad märgatavalt väikelapse intelligentsi, keskendumisvõimet ja enesekindlust.
Eelista realistlikke raamatuid!
Saades teadlikuks sellest, kuidas väikelapsed õpivad ning millised võimed ja oskused on neil välja arenemas, leidis dr Montessori, et alla kuueaastastele sobivad paremini ka reaalsust kujutavad jutud. Ta adus, et reaalsus on laste seisukohalt veel imelisem kui muinasjutumaa. Lood, mis tutvustavad lastele maailma, kuhu nad on sündinud, tekitavad neis armastust, aukartust ja vaimustust kõige vastu, mida nad näevad nii looduses kui ka kultuuriruumis.
Loomariigi esindajaid ning nende tegelikke elukohti ja -viise kirjeldavad jutud on adekvaatsemad kui jutud loomadest, kes räägivad inimkeeli ja elavad inimeste kombel. Loodusnähtused, muu hulgas vikerkaar, tuul ja vihm, on imelised, kui mõista, kuidas nad tekivad. Samuti hämmastavad ja huvitavad väikelapsi lood ametitest, mida inimesed peavad.
Põnevad lood elust enesest äratavad lapses uudishimu ja soovi rohkem teada saada ning avastada. Nii sünnivad ühel päeval tema peas ideed, kuidas ta ise saaks siia maailma midagi erilist lisada.
Kuidas fantaasiailma tutvustada?
Täiskasvanud siiski armastavad muinasjutte ja tahavad neid ka väikeste lastega jagada. Kui seda teha, tasub teadvustada lapse areneva intelligentsi omapära, ennetamaks hirme ja segadust.
Fantaasialugusid lugedes või rääkides on tähtis lapsele seletada, et teatud asjad juhtuvad ainult raamatutes (nt et inimesed ei oska tegelikult lennata, kolle ei ole olemas, loomad ei juhi sõidukeid jne). Sest, nagu mainitud, võtab laps kõike kuuldavat ja tajutavat esimestel eluaastatel puhta kullana.
Lisaks on tähtis mõõdukus ja tasakaal eri žanrite vahel. Muinasjuttude kõrval tasub kindlasti ette lugeda ka raamatuid, mis kirjeldavad päriselu. Dr Montessori märkas, et lapsed, kes veedavad enamiku ajast fantaasiailmas, on emotsionaalselt murtud. Nad justkui põgenevad reaalsuse eest, mis pole nende hingevajadusi täitnud, et otsida lohutust teistsugusest maailmast.
Muinasjutud: vanusele 6+
Paljud vanemad usuvad, et muinasjutud mängivad tähtsat rolli lapse kujutlusvõime arengus. Dr Montessori avastas, et kujutlusvõime, mis viib uute asjade loomiseni, põhineb reaalse maailma heal tajumisel ja tundmisel.
Ta nägi lapsi vaadeldes, et väljamõeldud asjad ja kujundid, millel pole lapse silmis reaalsusega sidet, võivad tekitada tema peas illusioone ja takistada tal seetõttu tegelikkust põhjalikult tundma õppimast. Nii et pakkudes kuni kuueaastasele rohkelt võimalusi avastada päris maailma kogu selle rikkuses, loome lapse kujutlusvõime arenguks soodsaimad tingimused.
Alles 6. eluaastast, kui lapse “imeaju” asendub ratsionaalse mõtlemise ja teadlikkusega, hakkab laps ka muinasjuttude ja teiste fantaasialugude väärtust mõistma. Nüüd suudab ta abstraktselt mõelda ja erinevaid asju ette kujutada. Ja see meeldib talle väga!
Seega: järgmine kord, kui õige pisikesele midagi muinasjutulist räägite, loete või tutvustate, küsige endalt, kas ja kuidas see ta arengule kaasa aitab.
Fantaasiarikkurite kasvulava
Montessori pedagoogika järgi õppinud inimesed, kes tutvuvad fantaasiamaailmaga enamasti alates 6. eluaastast, on tuntud elava kujutlusvõime ja loovuse poolest. Näiteks on “Montessori-lapsed” Nobeli laureaat, raamatu “Sada aastat üksildust” autor Gabriel García Márquez, Google’i loojad Larry Page ja Sergei Brin, kuulus arvutimängude väljamõtleja Will Wright jt.
