Need vastikud viirused

Kuigi loodus on vastsündinule kaasa andnud paljude haiguste suhtes immuunsuse, ei leidu tema kehas nende nakkushaiguste antikehasid, mida ema põdenud pole. Ka emalt päranduseks saadud kaitsekehad ei püsi beebi organismis kuigi kaua, vaid mõne kuu. Pärast seda muutub imik viirusnakkuste suhtes vastuvõtlikuks. Tema organism peab asuma välja töötama omaenda kaitsekehasid.

Mida väiksem on laps, seda raskemini ta viirushaigusi põeb. Meie ise võime mõne nakkuse peale vaid kerge nohu ja kurgukipituse saada, kuid paarinädalase või -kuuse tita jaoks kujutab nohu tõsist haigust. Nii väike laps ei oska veel suu kaudu hingata. “Sellepärast peaksime püüdma imikuid viirushaiguste eest hoida,” soovitab Irja Lutsar, staažikas lastearst ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja. “Noored emad on aktiivsed, käivad beebiga võimlemas, ujumas, perekoolis. Mina olen aga seda meelt, et viirusinfektsioonide kõrg­ajal tuleb rohkem kodus püsida.”

Näiteks hõlpsasti nakkavad RS-viirused põhjustavad alla pooleaastastel imikutel tihti rasket bronhioliiti. Milleks riskida juba nii varakult koos lapsega haiglasse sattuda?

Vaktsiin beebit ei aita

Sel talvel on lapsi kimbutanud juba paragripp ja larüngiit. Mis tõved täpselt meid alanud viirusnakkuste hooajal ähvardada võivad, ei oska päris täpselt ennustada ka spetsialist. Kõige “ootuspärasemateks külalisteks” võivad olla RS-viirused, kõhuvalu ja -lahtisust põhjustavad rotaviirused ning kõrge palavikuga kulgev gripp.

Viimase vastu pakutakse küll ka vaktsineerimist, kuid alla kaheaastastele lastele seda ei soovitata. Ka tulevaste emade jaoks ei pea doktor Lutsar vaktsineerimist parimaks abinõuks. Põhjus on lihtne: vaktsiinide kõrvalmõjusid pole veel piisavalt uuritud. Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab küll rasedaid vaktsineerida, kuid kindlasti peaks vältima vaktsiini kasutamist kolme esimese lapseootuskuu jooksul.

Sedagi võiks noor ema teada, et vaktsineerituna on tal küll endal suurem võimalus terveks jääda, kuid rinnapiimaga vaktsiini toime vastsündinule üle ei kandu. Irja Lutsar: “Talvel, kui viirused on aktiivsed, ei maksa beebiga rahvarohketesse kohtadesse minna. Ka liiga palju katsikulisi ja külalisi pole hea. Eriti hoolega võiks beebist eemal hoida väikelapsi, kes lasteaias käivad ja sealt nakkusi saavad.”

Ennetamine

Doktor lisab, et soovitus mitte rahvarohkeid paiku külastada ei tähenda sugugi seda, nagu peaks ema titaga talv läbi toas istuma. Õues jalutamine on kasulik mõlema tervisele. Värske jahe õhk karastab organismi ja treenib lapse limaskestasid. Vaid siis, kui termomeetri näit laskub alla kümne külmakraadi, võiks beebiga toas püsida. Lühiajaline jalutuskäik ei tee veel halba, kuid imikut pakasega rõdule või aeda magama panna ei maksa. Pigem tuulutada rohkem eluruume.

Kui peaks juhtuma, et noor ema tõbiseks jääb, saab ta hoida last nakatumast, kandes näo ees marlimaski. Seda tuleb aga vahetada või vähemalt korra ööpäevas pesta.
Samuti tuleb kasuks, kui ülejäänud pere ema haigestudes pesamuna eest
hoolitsemise enda peale võtab. “Ei maksa häbeneda abi paluda,”
julgustab Irja Lutsar.

Mida teha palavikuga?

“Palavik on organismi kaitsekohanemise reaktsioon ja sellepärast vajalik,” kummutab doktor Lutsar arvamuse, nagu peaks palavikuga iga hinna eest võitlema. “Kui keha temperatuur tõuseb üle 37,4–37,5 kraadi, häirib see viiruste elutegevust, nad ei paljune enam. Palavik ärgitab ka viiruste hävitamise protsessi. Sellepärast ei maksa alandada temperatuuri, mis jääb alla 38,5 kraadi. Alandades palavikku, ei võitle organism enam nii efektiivselt viirusega.”

Iseasi on muidugi see, kui palavik pürib juba üle 39 kraadi. Nii kõrge temperatuur pole hea südamele ega teistelegi organitele. Seda tuleb, näiteks paratsetamooli abil, alla võtta.
Väga kõrge palaviku puhul, kui laps muutub loiuks ja hingeldab raskelt, on vaja pöörduda arsti poole. Sellal, kui palavik alles tõuseb ja tekitab külmavärinaid, vajab beebi soojemat tekki. Kui aga on näha, et tita on näost kergelt roosakaks läinud ning varem jääkülmad käed ja jalad on soojenenud, võib tekke vähemaks võtta.

Mingil juhul ei maksa lasta imikul tekikuhila all higistada ja üle kuumeneda. Higist niisked riided peab vahetama kuivade vastu. Sageli kaasneb palavikuga nohu. Et beebil oleks kergem hingata, tuleks ta peaalune poolest kehast saadik kõrgemale tõsta. Selleks võib näiteks madratsi alla panna padja, nii et laps jääb umbes 45-kraadise nurga alla. Otse pehme padja peale vastsündinut panna ei tohi, muidu võib ta näoli pehmesse materjali sattudes lämbuda.

Vana tuntud nipp tilgutada nohuse imiku ninna rinnapiima ei tee samuti paha. Soe vedelik võib kinnise nina lahti teha. Kuid ninna võib tilgutada ka tavalist toasooja füsioloogilist lahust.
Kui nina on väga kinni ja üldse hingata ei lase, võib paaril-kolmel päeval kasutada ka efedriini sisaldavaid ninatilku. Kuna aga apteegitilgad kuivatavad hullusti limaskesta, ei soovitata neid pikalt kasutada.

Haige laps tuleb voodis külili asetada. Haigus toob kaasa halva enesetunde ning beebi võib oksendada. Külili asendis ei satu väljatulev vedelik lapse
hingamisteedesse.

Jook ja söök

Nagu meil endilgi haiguse ajal, nii pole ka beebil tõbisena isu – kõrge palavik on isukeskuse pidurdaja. Sellest pole midagi, kui imik paar päeva ei söö, küll ta terveks saades kaotatud grammid tasa teeb. Palavikuga haigele lapsele tuleb pakkuda juua. Kui laps keeldub lutipudelist, võib talle ka väikse lusikaga leiget vett suhu panna. Korraga pole mõtet palju pakkuda, sest sisseahmitud vee oksendab laps välja. Andke juua sageli ja lonkshaaval.

“Kui laps keeldub täielikult joomast, on see häirekell, et tuleb pöörduda arsti poole,” ütleb doktor Irja Lutsar. “Palavikuga võideldes kaotab organism vedelikku ja selle peab kindlasti asendama. Eriti suur on dehüdratatsioon, kui haigusega kaasnevad ka kõhulahtisus ja oksendamine. Sel juhul võiks beebile pakkuda kerget, 1%-list soolalahust, et asendada kaotatud soolasid. Kui laps ei taha õrnalt soolast vett juua, lisage soolasuse varjamiseks veel näpuotsaga suhkrut. Ja jälle: pakkuge juua sageli ja väikeses koguses korraga, siis püsib see ka sees.”
Muidu pole aga viirusinfektsioonide puhul teha muud kui oodata, et haigus möödub. Beebid taluvad kehatemperatuuri tõusu ja kehva enesetunnet sageli paremini kui täiskasvanud. Nii et kui
imikul on mõõdukas palavik ja ta paistab enam-vähem rahulolevana, pole paanikaks põhjust. Kui aga haiguse algusest on möödas juba kolm päeva, ent lapse seisukord pole sugugi paremaks läinud, tuleb nõu pidada arstiga.

 
RS-VIIRUSED

Tunnused: nohu, köha, palavik 38 kraadi või enam. RS-viirused põhjustavad sageli bronhiiti või bronhioliiti. Laps hakkab üha rohkem köhima, lõõtsutab, tema väljahingamine on raskendatud. Bronhiidi või bronhioliidiga imikuid ravitakse haiglas.

ROTAVIIRUSED

Tunnused: kõhulahtisus, oksendamine, palavik. Kõhulahtisuse korral kaotab laps palju vedelikku, seepärast on oluline teda rohkelt joota. Kui lisaks kõhulahtisusele beebi ka oksendab, tuleb vedelikku anda lonkshaaval iga viie minuti tagant. Ägeda kõhulahtisuse korral peab imikuga pöörduma arsti poole.

GRIPP

Tunnused: halvast enesetundest tulenev rahutus, laps on viril ja palavikus (mis võib hooti päris kõrgeks tõusta). Kuni 38,5-kraadist palavikku pole vaja alandada. Kui peale gripile
iseloomulike tunnuste muid kaebusi pole ja rohu (paratsetamool, tülenool) võtmise järel palavik alaneb, siis esimesel kolmel päeval pole arsti vaja kutsuda. Tohtri poole tuleb pöör­duda, kui palavik püsib või läheb alla, kuid laps on loid või oksendab.