Rahutud öölapsed
Paljud pered on selliste veidrate öiste seiklustega kokku puutunud. Kas on põhjust muretseda, kui laps öösel ringi rändab?
Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku unearst dr Tuuliki Hion sõnab, et uneskõndimist ehk somnambulismi esineb 2–14% lastest. “Ja kuigi uneskõndimise väline pilt võib hirmutada, pole tegu mingi kohutava kahjustava nähtusega.”
Tavaliselt esineb uneskõndimist uneaja esimeses kolmandikus ning seda seostatakse ärkamisega aeglase une (mitte-REM-une) 3.–4. tsüklist. Lapsed ärkavad tund-paar pärast uinumist. Episood võib kesta paarist sekundist poole tunnini. Laps võib kõndida ringi, silmad lahti, ja rääkida, kuid ta ei reageeri tavapäraselt, sest pole päriselt ärkvel. Enamasti ta juhtunut hiljem ei mäleta. Sagedamini ongi kuutõbised lapsed ja mitte täiskasvanud, suurem jagu kasvab sellest välja.
Karjuv laps pimedas tualetis
Marit Raam (31) on uneskõndimisega tuttav. Tema tütar Helin (4) oli kahene, kui öised seiklused algasid. Vahetult enne seda oli tirts ära õppinud potil käimise. “Meil juhtus tihti, et laps hakkas keset ööd voodis karjuma või läks vetsu ja karjus seal,” jutustab Marit. Ja kui ta öösel karjus, ei aidanud miski – räägi või rahusta palju tahad! Seda tuli ette mitmel korral nädalas aasta-poolteist järjest.
“Algul me ei saanudki aru, mis toimub. Lõpuks taipasime, et Helin tegelikult magab, ainult füüsis tegutseb ja ta on justkui pahas unenäos lõksus. Natukese aja pärast laps normaliseerus. Näiteks kui oli vetsus, karjus tükk aega arusaamatult “Ei taha!”, siis vaatas ringi ja hakkas äkki normaalse häälega rääkima,” meenutab Marit.
“Kui nüüd tagasi mõelda, siis ehk oli sel seos potitamisega. Potil käima hakkamine kulges meil valutult, päeval ilma nutu ja sunnita. Öösel aga mõnikord sundisime. Tundus, et laps ei suutnud unest välja tulla, kuid pissihäda segas teda,” arutleb ema.
Mingeid erilisi samme uneskõndimise lõpetamiseks pere ette ei võtnud. “Meie ainukeseks
lahenduseks oli aeg ehk rahutuil öil ootasime, millal lapsel n-ö teadvus tagasi tuleb. Umbes kümne minutiga tavaliselt tuligi. Vahepeal tundus, justkui oleks ta kurjast vaimust vaevatud, näiteks üritasin teda kallistada ja vastuseks laps lõi mind.”
Kuigi unes kõndiv ja karjuv laps oli kohati hirmutav, ütleb Marit, et ta väga ei muretsenud. “Ilmselt oleksin rohkem mures olnud, kui laps üritanuks midagi ohtlikku teha või öösel vaikselt toimetanud. Aga õnneks olen ma nii erga unega, et ärkasin iga krõbina peale üles.”
Luulude küüsis
Pille Tamm (30) on staažikas kuutõbine ning on oma ema sellega ikka korralikult ära hirmutanud. “Ma võisin olla 4–5aastane, kui ema ärkas ühel öösel krabina peale ja läks vaatama, mis toimub. Kedagi ta koridoris ei näinud, kuid seinal olid väiksed verised käejäljed,” räägib Pille. Selgus, et Pillel oli öösel ninast verd jooksnud ja unes kõndides jättis ta need verejäljed ka seinale. Hommikul tüdrukutirts midagi ei mäletanud.
Enam Pille unes pikki maid ei käi, kuid öistest seiklustest pole siiani prii. Sagedamini juhtub, et naine jääb unenäkku lõksu. Vahel hüppab ta keset ööd püsti ning näeb pimedates toanurkades ämblikke. Või ehmatab abikaasat sellega, et hakkab keset ööd segast juttu ajama. “Või üritan WCsse minna, aga ei leia ukselinki, sest olen enda arust kuskil mujal. Võin tükk aega pimedas seinu kobada. Nende luulude – nagu ma neid kutsun – eripära on, et hommikul ma siiski üht-teist mäletan,” jagab Pille kogemusi, millega ta praegu kord paari kuu tagant kokku puutub.
“Ent kui mu enda laps hakkaks unes kõndima? Ega ei oskakski midagi teha,” mõtiskleb naine, kes on enda sõnul “poolteisekordne ema” – kasvatab paariaastast põnni ja ootab järgmist. “Ilmselt püüaksin last rahustada. Kui olukord oleks tõsisem, pöörduksin psühholoogi poole. Enamasti on ju tegu negatiivsete emotsioonidega ja unemaailma lõksu jäänut valdab hirm, näiteks mina näen sageli hiidämblikke...”
Magajat äratada polegi vaja
Miks osa inimesi unes kõnnib, arstid ja teadlased täpselt ei tea. Võimalik, et rolli mängib pärilikkus. Kui üks vanem on öösiti “trikitanud”, arvatakse lapsel olevat 45protsendiline tõenäosus sama teha; kui kuutõve all on kannatanud mõlemad vanemad, siis on tõenäosus 60protsendiline. Lisaks nimetatakse põhjustena üleväsimust, ebaregulaarset unegraafikut, palavikku, teatud ravimeid ja stressi.
Unearst dr Tuuliki Hion selgitab, et uneskõndimist võivad soodustada uneaegsed hingamishäired, norskamine ja rahutud jalad. “Neid häireid saab ravida ja diagnoosimiseks on olemas vastavad uneuuringud.”
Kui neid hädasid pole, võiks dr Hioni sõnul lapsega arsti poole pöörduda juhul, kui uneskõndija käitumine on ohtlik, sage ja kui ta on pärast “öiseid elamusi” päeval väga väsinud. Samuti võiks muret tunda, kui öine käitumine on eriline ja alati ühesugune – samad liigutused järgnevad teistele – või probleem algab hilisemas eas. Siis võivad uneuuringud ja ravi vajalikud olla.
Uneuuringute järele pole otsest vajadust, kui uneskõndimine algab väikelapseeas ning liikumine sarnaneb ärkvelolekuaja omaga. Siis soovitab dr Hion ettevaatusabinõusid: hoida uksed-aknad kinni ja vaadata, et uneskõndija teele ei jääks lahtisi mööblitükke, mille vastu võib end valusasti ära lüüa. “Magajat pole mõtet puudutada, see võib vallandada ägeda vastupanu. Pigem tasuks lapsega rääkida, öelda rahustavalt, et mine tagasi magama. Äratada pole vaja,” soovitab Tuuliki Hion.
Kuutõbi ehk somnambulism (unesrändamine) on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima, mõnikord ka rääkima. Hiljem unesrändaja juhtunut ei mäleta. Somnambulism esineb sageli lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.Nimetus “kuutõbine” on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on magajale peale paistnud.
Kuidas aidata unes kõndivat last?
• Uneskõndimise vallandab vähene ja ebaregulaarne magamisaeg. Dr Tuuliki Hioni sõnul jääb meie laste uneaeg sageli ebapiisavaks. Siin saab lapsevanem kergesti muutusi teha, seades sisse kindla unegraafiku.
• Ülioluline on tagada uneskõndijate peres ohutus: panna uksed-aknad kinni ja tõsta lahtised mööblitükid eest ära.
• Kindlasti ei tohi anda lastele ergutavaid jooke. Kofeiini sisaldavad joogid ei tohiks üldse kuuluda pisikeste toidulauale.
• Uneskõndimise taga võivad olla ka öised hingamishäired, norskamine, rahutud jalad ja refluks ehk maosisu tagasiheide söögitorusse. Neid saab ravida.
