Rõõmsal meelel lasteaeda!

Kui minu tütar sõimerühma läks, laabus kõik ootamatult libedalt – kohanemisraskusi ei olnud, laps oli rõõmus ning arenes teiste seltsis veelgi kiiremini. Seevastu poeg, kes on kodus küll hakkaja ning julge rüblik, kohanes raskelt. Peale selle hakkasid talle erinevalt tütrest külge kõik pisikud, mis vähegi ringi liikusid. Oli see vast haigusterohke tali!
Teiste samaealiste laste emadega kõneldes selgus, et tavalisem ongi see teine variant – harjumine läheb üle kivide ja kändude, mis teeb ka raskemaks täiskohaga tööle naasmise.

Millest sõltub ilus algus?

Lasteaias käimise õnnestunud algus sõltub miljonist pisikesest elu pusletükist. Esmalt oleneb kõik muidugi lapsest endast – mõni rüblik kohaneb kiiremini, mõni aga väga aeglaselt. Ja vahel käib see harjumise klõps ootamatult – kurvast lapsest saab rõõmus aialaps.

Kersti Peetersoo tütar Saskia (5) läks lasteaeda sõimeealisena, kuid ei harjunud terve aasta vältel. “Saskia ütles juba hommikul kodus nutuga, et ta ei taha aeda minna. Ta ei rahunenud ka pärast meie lahkumist aiast ning keeldus seal kategooriliselt kõigest. See oli meile kõigile väga raske aeg. Seetõttu oli ta ka väga palju kodus. Järgmisel aastal panime tütre uude lasteaeda ning järsku hakkas kõik sujuma. Ma ei tea, mis oli eelmises lasteaias teisiti kui uues – tõenäoliselt mängis suurt rolli seegi, et tütar oli nüüd vanem ja emotsionaalselt küpsem.”

Poeg Henriga (3) ei läinud harjutamisperiood sugugi sama moodi. “Ent kui kaks väikelast käivad korraga lasteaias, on see talvine periood veelgi jubedam – enamasti ei ole nad haiged ühel ajal, vaid kordamööda. Seega võite ette kujutada, et kui üks alustab, siis teine lõpetab, ja peagi on jälle esimese kord,” muigab Kersti.

Piret Visnapuu-Bernadt, Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse väikelaste psühhiaatriaosakonna vastutav arst: “Laps vajab seda, et hommikul võtab õpetaja ta teretades vastu ning õhtul räägib paar sõna järeletulnud vanemaga. Minu oma laste kasvatajal oli väga hea harjumus igal õhtul vanemale öelda, kuidas lapsel päev läks, mida ta täna hästi tegi, kuidas ta tubli oli. Selline lühike jutuajamine on oluline ka lapsele, ta saab kinnitust, et õpetaja on teda märganud ning et ta on üks tubli laps.”

Kersti nõuanded:

• Viige end põhjalikult kurssi nii lastesõime päevakorraga kui ka õpetaja ootustega lastele.

• Suhelge lasteaiaõpetajaga – millised on teised rühma lapsed, kas oleks võimalik suunata sarnaste huvidega lapsi koos mängima, et tekiksid kindlad sõbrasuhted? Kui last ootab rühmas sõber, on palju toredam aeda minna. Lasteaiaõpetaja ainsana saab teile ka tagasisidet anda – kas laps rahunes ruttu, kas ta on seltsiv või nukrutseb üksi jne.

• Võimalik, et lapsel on tekkinud hirm liiga suure seltskonna või lärmi ees – koostöös saaks mure välja selgitada ning abi leida. Mõne lapsega võib siiski aidata ka see, kui lastesõimega tehakse mõnekuuline paus ja proovitakse siis uuesti.

Tööleminek ja lasteaiaga harjutamine

Evrika Kütt, kelle poeg Morten (2) möödunud talvel lasteaiateed alustas, koges, et vanemahüvitise lõppedes on majanduslikult oluline kohe tööle naasta, kuid laps, kes sel ajal on alles poolteisene, ei ole samamoodi kuupäeva pealt lasteaiaküps.

“Panime Morteni lastesõime küll, kuid suurema osa sellest harjumise ja käimise ajast oli ta tatine ja põdur. Tõenäoliselt teeb lapse haigustele vastuvõtlikumaks ka stress, mille põhjuseks on elukorralduse muudatused. Lisaks lapsele kogeb stressi ka ema – piinlik on pidevalt vabu päevi küsida. Kui ema peab tööl käima viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas, on see lasteaiaga alustamine mitmes mõttes paras peavalu. Hea, kui on võtta vanaemad-isad või lähedased onud ja tädid, kes last hoida aitavad,” hindab Evrika. “Muidugi oli lapse pisaraidki ja muret raske taluda,” täpsustab ta veel.

Psühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt: “Tavalasteaedade puhul on suur probleem, et sageli on rühmas rohkem lapsi, kui väikelaps taluda suudab. Ülerahvastatud rühmatuba toob paratamatult kaasa haiguste pideva leviku. Ükskõik kui hoolas on lasteaia personal, pidevalt kõiki pindu ja mänguasju puhastada ja suunata lapsi palju kordi päevas käsi pesema paraku ei õnnestu. Ka napib lastele ruumi ja vaikust, et süvenenult mängida. Lasteaiaõpetaja pilk ja tähelepanu on jagatud liiga paljude laste vahel.”

Evrika nõuanded:

• On tähtis, et vanemad säilitaksid ise positiivse meele. Et lasteaias käimine ei tunduks lapsele traagilisena, sest emale tundub see traagilisena.
• Tähtis on ka järjepidevus – nii kui tuleb sisse pikem auk, peab jälle nagu otsast algama.
• Lubage lapsel iga päev mõni lemmikmänguasi kaasa võtta, kuigi vahel lasteaias sellele arusaadavatel põhjustel hästi ei vaadata – ehk läheb mänguasi rühmas katki ning sel juhul on lapse mure suurem ja lapsevanem häiritud. Parem, kui lemmikese oleks pehme kaisukas, mitte kallis trendilelu.
• Seletage täpselt, millal lapsele järele tulete (näiteks pärast magamist ja söömist), siis teab ta oodata ning veendub, et ema peab alati lubadust.
• Veetke pärast lasteaiapäeva lapsega võimalikult palju aega koos.
• Aus on ka tööandjaga läbi rääkida, kuidas see keeruline periood võimalikult hästi lahendada, nii et kõik oleksid rahul.

KUIDAS PÕNNI ETTE VALMISTADA

Kuigi lastesõime minekuks ei pea suurt eeltööd tegema, võib sõime päevakava tasapisi harjutama hakata, ühtlustada magamis- ja söömisajad. Enamikul lastesõimedel näevad eeskirjad ette, et laps peaks oskama potil käia ning hea, kui lutt oleks ammu unustatud teema – kui rühmas on ühel lapsel lutt, tõmbavad seda rõõmsalt kõik.

Raamat väikelaste arengust soovitab järgmisi nippe:

• Harjutage koostööd – lastesõimes mängitakse koos, jagatakse mänguasju, käiakse koos käsi pesemas ning minnakse koos magama. Harjutada võiks näiteks nii: mängige lapsega koos ühe nukuga, pange sama puslet kokku kordamööda tükke paika asetades.

• Mängige nimemänge – sõimeealine laps teab küll oma nime, kuid ta ei tea, kuidas see välja näeb. Sildistage tema asju, et ta harjuks oma nime kirjapildiga.

• Jagage lapsele lihtsamaid kodutöid, mida nõutakse ka sõimes – näiteks mänguasjade koristamine.

• Mängige mängu: too kamm, anna juuksekumm jne. Andke mänguliselt käske ka mitu korraga. Ärge muretsege, kui ta neid ei täida – lapsed on koostööaltimad siis, kui vanemaid juures pole.

• Alustage lapse sotsialiseerimist – kui ta ei ole veel omaealistega palju kohtunud, on viimane aeg mängukohtinguid korraldama asuda.

• Jutustage lugusid tuttavatest lasteaialastest – kuid ärge kirjeldage asja liiga värvikalt. Lapsel võib tekkida kahtlus, et see sõim on liiga hea, et olla tõsi.

• Olge harjutamisperioodi ajal kohal, et laps näeks, et ka emme või issi on sõimes.

• Hiljem, kui olete valmis lapse sõime üksi jätma, kallistage ja lehvitage ning olge lahkudes konkreetne.

Allikas: A. Eisenbergi, H. E. Murkoffi ja S. E. Hathaway “Mida oodata: väikelapseaastad.”Pegasus, 2010

KAALUGE MITMEID VARIANTE

Piret Visnapuu-Bernadt, psühhiaater

Lapse lasteaeda-sõime minek on kogu pere elus oluline sündmus. Kui emal on aeg tööle minna, siis on peale munitsipaallasteaia võimalikud teisedki variandid: laps jääb vanavanemate hoolde, leitakse hoidja või kasutatakse perehoiu võimalusi. Tähtis on leida variant, mis pere arvates lapsele kõige paremini sobib. Kohanemisele annab suuna vanemate ja ka vanavanemate meelsus lasteaias käimise suhtes. Kui pereliikmed on veendunud, et lasteaias käimine on loomulik eluetapp, suhtub nii sellesse ka laps. Vanemate enda lasteaiakogemused mõjutavad lapse kohanemist rohkem, kui arvata oskame.

Lapsed on erinevad, mis ühele sobib, ei pruugi hea olla tema õele-vennale. Kohanemist soodustab see, kui ema või isa on esialgu lapsega kaasas. Nii on lapsel rahulikum õpetajate, teiste laste ja ruumidega harjuda. Ja tegelikult annab lasteaias viibimine kindlustunnet ka vanemale – nii saab täpse ettekujutuse, kus laps viibib, millises rütmis ja meeleolus ta päev lasteaias kulgeb.

Lasteaiaga harjumise ajal on hea, kui muid käimisi on üpriski vähe, laps ei pruugi jaksata enam õhtul kaubanduskeskuses poereisi kaasa teha või külas käia.
Kõige raskem on, kui lasteaias justkui käiakse või peaks käima, aga tegelikult on haiguste tõttu pidev SOS-olukord – kes hoiab ja kuhu laps panna. Parem siis otsida asjalik hoidjatädi või perehoid. Sotsiaalseid oskusi saab arendada ka muusikaringides ja trennides, kooliks valmistutakse eelkoolides.