„Sain lasteaiast tagasi mudase lapse - kedagi ei huvita, kas ta jope ja püksid jäävad puhtaks...“
Sain lasteaiast tagasi määrdunud lapse, sest kedagi ei huvita, kas ta jope ja püksid jäävad puhtaks. Ja õige ongi! Ükski vanem ei tule Norras selle pealegi, et õpetajale öelda, et hei kuule, miks sa ei jälginud mu last, kuidas ta nii must on, kuidas me niimoodi koju-poodi-autosse-linna läheme.
Ma tean, et on erandeid, kuid minu arvates vajab Eesti lasteaiasüsteem muudatusi, ja suur osa minu kriitikast on tegelikult suunatud lapsevanematele. Kui see öeldud, tahan ma öelda, et lapsevanemana on mul siiralt kahju, et mu laps ei saa käia Norra lasteaias, ausõna, koli või lapse pärast Norra tagasi.
Eestis lasteaiasüsteem on minu arvates veider kombinatsioon vanaaegsest iganenud traditsioonist ja edukultusest. Asju tehakse “nii nagu alati on tehtud” ja “see on meie traditsioon” ning ” ei saa võrrelda Eestit ja Norrat, kuidas sa aru ei saa”. Lisaks hakkab juba lasteaiast pihta lapse õpetamine. Minu jaoks ei ole lasteaed eelkool. Lasteaed peaks olema koht mängimiseks. Ma ei saa aru, miks peaks kolmeaastane oskama lugeda, kirjutada, matemaatikat, geograafiat, inimeseõpetust, religiooni, miks ta ei või kõige sellega oodata kuni ta kooli läheb?
Nii ei saa ju eliitkooli
Ah jaa õigus, kui ta seda kõike ei oska, inglise ja soovitavalt ladina keeles, siis ta ei saa ju eliitkooli sisse. Ja see on ometi kõige alus! Jah, muidugi ma liialdan, aga ma lihtsalt vaatasin, milline on Norra lasteaia päevakava. Ehitasime maja, mängisime liivakastis, läksime kell üheksa õue ja päeval olime ka väljas. Kui ma Ida täna kell üheksa lasteaeda viisin, jooksid pooled lapsed (suuremad ja Idavanused juba õues ringi). Lapsed on lapsed! Õppimiseks, selliseks päris õppimiseks, on aega terve elu. Sellega ei pea alustama beebieas. Ei võida see, kes kõige esimesena mähkmevabaks sai, kõndima hakkas, rääkima hakkas. Ausalt!
Jumal, kus ma tunnen puudust sellisest garderoobist, kus on olemas riided igaks ilmaks. Keegi ei tassi iga päev riideid koju ja keegi ei pea muretsema selle pärast, et midagi jääb maha.
Täna oli Norras ilus ja kuiv ilm, sellest hoolimata sain ma tagasi määrdunud lapse, sest kedagi ei huvita, kas ta jope ja püksid jäävad puhtaks. Ükski vanem ei tule selle pealegi, et õpetajale öelda, et hei kuule, miks sa ei jälginud mu last, kuidas ta nii must on, kuidas me niimoodi koju/poodi/autosse/linna läheme. Lasteaiariided (kallite brändide või suvaliste supermarketite omad) on lasteaiariided. Note to self: eelmisel sügisel ajasin ma Idale taga fliis/villa/vms kombet talveriiete alla, mis oli Eestis üsna keeruline ülesanne. Ostan homme Skogstadist ära fliiskombe! 20 eurot ja riietamise mure lasteaias lahendatud.
Teeksin Norra lasteaias Eestisse
Lahkumine Norra lasteaiast oli ikka jälle kurb. Kõikide sõpradega oli vaja mu eest ära joosta, sest “emme sa tulid liiga vara” ja kõiki kallistada, sest “ma tahan talle ja talle ja talle ka head aega öelda”. Õnneks aga olid emotsioonid metsas vorstide grillimisest ja sõpradega matkamisest nii laes, et mul õnnestus ta vahvli ja pruuni juustuga (jeesus, mis laps, et ta võib seda koledat juustu kilode kaupa sisse ajada!) ära linna meelitada.
Ma ei liialda kui ma ütlen,et kui mul oleks natuke rohkem teadmisi ja natuke rohkem finantse, siis ma teeks lastele Eesti ka sellise “Norra lasteaia”. Kuhu ilmselt ükski vanem oma lapsi ei tooks, sest kuidas nad siis algkooli sisseastumiseksamid ära teeksid ja teiste lastega võrdsed (või eelistatavalt naabri lastest paremad) oleksid kui nad päevad läbi vaid metsas müttaks, liivakooke teeks ja lugema ei õpiks.
