Spetsialistid annavad nõu: mida arvestada väikelapse menüü koostamisel
Mõned emad on üllatunud — mis on juhtunud 1,5-aastase lapsega? Ta sööb peaaegu sama palju kui täiskasvanugi. Kas see pole kahjulik? Äkki on ta haigeks jäänud? Ei, tegelikult on kõik korras. Ometi tuleks mõningaid asju siiski arvesse võtta. Nõu annavad toitumisspetsialistid.
Söök, et jõudu saada
Üle aastastel lastel kiireneb kasvamine. Pealegi liiguvad nad nüüd palju aktiivsemalt. Aastane inimlaps astub vaid esimesi samme, kahe kuu pärast aga tormab vihurina ringi kodus ja mänguväljakul nii, et vanaemal on talle raske järele jõuda. Mudilane tormab kiigelt liivakasti, sealt aga turnima. Ta on joobunud oma vabadusest ja oma lisanduvast jõust.
Lapse füüsiline koormus suureneb, samuti tema lihasmass. Aktiivsel liikumisel tugevnevad luud, arenevad taip ja mälu. Tarvis on ju aru saada ja meelde jätta, kuidas ennast sirutada, et liumäele saada ning sealt alla sõita. Kui mõnus on väsimatult joosta ja hüpata! Kõik see vajab aga energiat.
Mida ja millega?
Nüüd vajab laps palju süüa, kohe väga palju. Samas peab tema ratsioon olema tasakaalustatud ning koosnema üksnes naturaalsetest täisväärtuslikest toitudest. See on ka mõistetav: kasvav organism ei vaja üksnes kaloreid. Ühe või teise vitamiini või mineraalaine puudujääk peegeldub lapse kasvul negatiivselt. Emad aga ei arvesta sellega alati, kuna muutusi pole ju kohe märgata.
Selles eas lastele on kasulik hommikul lisaks pudrule pakkuda veel valgulist toitu. Soovi korral võib anda 2 vutimuna, teistel päevadel kohukese piima ja rosinatega. Juustust piisab 1 kord nädalas — 10-15 g, soovitavalt vähese soolasisaldusega. Lõunaks tuleks lisaks supile ja salatile anda ka põhiroog — liha või kala koos juurviljadega. Suppi vajab nii vana laps pool tassitäit või vähem. Esimesed road valmistavad seedimist ette põhiroogade vastuvõtuks, mis on tugevamad ja toitvamad.
Hommiku- ja lõunasöögi vahepeal tahavad paljud lapsed midagi veel suhu pista ja see on loomulik. Kuid kõiges peab valitsema kord. Küpsised ja krõpsud selleks ei sobi — neist pole mingit kasu, hammastele on need aga hoopis kahjulikud. Palju parem on leida aega teise hommikusöögi jaoks: värsked puuviljad või puuviljasalat, maitsestatud hapupiimajookidega, lisada võib ka täisterasid. Väga kasulik on avokaado viljalihaga võileib, millele on peale raputatud hakitud maitserohelist, vahel võiks pakkuda ka piima ja röstsaia.
Pärast päevast und tahavad lapsed tavaliselt juua. Ja ongi sobiv aeg pakkuda kibuvitsatõmmist, suhkruta kompotti või värskeltpressitud puuviljamahla. Joogi juurde võib pakkuda kuivikuid või röstsaia.
Köögis toidu lunimine tuleb heatahtlikult, kuid kindlalt lõpetada. Söögikultuur on osa üldisest inimkultuurist ning seega ei tasu harjutada käigu pealt näksimist. Pealegi on valel ajal söömine kahjulik seedimisele. Just selles vanuses tuleb õpetada last ka enne sööki käsi pesema.
Elavad vitamiinid
Lapsed omandavad edukamalt kõiki vitamiine just looduslikest toiduainetest.
Iga päev võiks valmistada kibuvitsamarjadest tõmmise ning anda seda 1-3 korda päevas lapsele juua.
Lapse toiduratsioonis peavad olema C-vitamiini rikkalikult sisaldavad kiivid, tsitruselised või marjad (võivad olla ka külmutatud), maguspipar, maitseroheline, lill- ja brüsseli kapsas, kartulid.
Laps peab saama vaid värskeltvalmistatud toitu.
Last ei tohi sundida ega meelitada sööma. See on kahjulik. Toitu omandatakse siis halvemini ja isu võib kauaks ajaks kaduda. Ka läbisaamine lapsega kannatab.
Mitmekesista oma lapse menüüd. Kord nädalas kasuta toidus maksa, iga päev keeda täisteraputrusid. Isu sõltub põhiliselt B-grupi vitamiinidest. Neid leidub palju maksas, täisterakestades, kliides. Emad, kes muretsevad oma lapse isu pärast, eelistavad sageli valmis rafineeritud putrusid, aga ka vedeleid putrusid peentest helvestest või mannast. Nii on last mugav lusikaga toita, tal pole vajadust isegi mitte närida. Lihtsalt neelab muinasjuttu või üleskutset „ema eest ja isa eest…” kuulates ja ongi kõik. Need pudrud ei sisalda aga B-grupi vitamiine, mis just isu eest vastutavad. Isu vähenemine on üks esimesi märke sellest, et organismis on puudu B1 vitamiinist, tiamiinist.
Kuhu kadus isu?
Vastuseks isu vähenemisele püüavad emad toita oma lapsi millegi kaloririkkaga, mis ei nõua erilist ajakulu. Muidu aina valmistad ja valmistad, jonnipunn aga keeldub söömast. Appi tulevad nüüd muidugi kurikuulsad küpsised. Ning tootjad rahuldavad teenistusvalmilt emade nõudlust, toodetakse lasteküpsiseid, soovitades anda neid lastele vaata et sünnist saati — need ju sulavad iseenesest suus…
Noh, ja väikene sööb neid meelsasti — magus jahutoode on ju nii maitsev. Ta saab oma kalorid kätte. Paraku on aga efekt vaid hetkeline. Kõrgema sordi jahu ja suhkur tõstavad järsult organismi vajadust B1 vitamiini järele. Lapse toidus seda aga ei leidu. Nii tekib suletud ring: magus ja jahu, et söömisest keelduvat last kuidagigi toita, samas süvendab selline toit vitamiinide defitsiiti, mis otseselt mõjutavad isu.
Kas lisada siis apteekides müüdavaid vitamiine? Naturaalsetest toiduainetest saadavad vitamiinid on loomulikult paremad. Kuid talvel ja kevadel tasub nende preparaatide tarvitamist arstiga siiski arutada.
Allikas: Moy rebenok, aprill, 2012
