Ta värvis näpuvärvidega söögilaua ja määris plastiliini juustesse — kas haarad nüüd südamest?
Väikesed eksperimenteerijad
Kas su laps haarab juba innukalt värvide ja plastiliini järele? Suurepärane! Ent võib täiesti võimalik olla, et ta ei tahagi päikest või palli joonistada. Ta tahab hoopis kõikvõimalikke värve otsekohe paberile tõmmata. Või tahab hoopis paberit kokku käkerdada ja puruks tirida, ning siis see kõik mööda tuba laiali loopida. Kuidas sa sellele reageerid? Kas keelad ja võtad värvid ning paberid käest? Haarad kinni südamest, kui näed plastiliinilaike vaibal või lapse särgil? Või annad talle siiski võimaluse mängida nende huvitavate materjalidega? See on ju tema arengule nii tähtis!
Väsimatud uurijad
Mis rõõm see siis ikka on, kui määrid enda ja kogu ümbruse ära ning saad kena pildi asemel kummalise ebamäärast värvi soperdise? Nii arvavad paljud emad-isad. Tegelikult on nendesse laste eksperimentidesse kätketud sügav mõte. Ning jutt ei käi mitte üksnes peenmotoorika ning liigutuste koordinatsiooni arendamisest.
Selline barbaarne materjalide kasutamine aitab lapsel kohaneda kunstilise tegevusega, hakata seda armastama, arendama fantaasiat ning avastama oma andeid. Mil viisil siis?
Lapse jaoks on oluline tundma õppida materjalide omadusi selleks, et edaspidi osata neid juba vastavalt kasutada.
Laps peab aru saama, et värvid on vedelad, et nendega võib katta paberi, ning et need segunevad, moodustades uusi toone. Ja kui värvid on ära kuivanud, võib sellele värvitud pinnale veel midagi joonistada. Jutt käib guašš- ja akrüülvärvidest. Laps saab ka teada, et kriitidega võib samuti paberit värvida ning need ei valgu laiali, vaid jätavad joonistatu selgeks. Avastus on ka see, et platsiliin võib võtta kõige erinevamaid kujusid, seejärel saab selle taas üheks tükiks kokku suruda. Ja ka see, et paberit on kerge kortsutada, rebida, ning kui laps on juba vähe suurem, siis ka lõigata.
Teades seda kõike juba varases eas, on laps ette valmistatud edaspidi neid materjale loominguliselt kasutama. Lapsed, kes pole selliselt eksperimenteerinud , hakkavad kõike avastama alles siis, kui nende eakaaslased asuvad vähehaaval juba oma andeid ilmutama.
Kasutades kõikvõimalikke materjale kõige erinevamal moel. õpib väikelaps valima ja ühildama värve ning faktuure, vedama üksteisest erinevaid jooni ...
... pikki ja lühikesi, lainelisi ja sirgeid, punktiire ... Laps püüab nende vahendite abil väljendada oma tuju ning emotsioone. Ta üritab ka lihtsalt ilu luua. Seejuures arenevad tema esteetilised tunded.
Lapsele jääb meelde, kuidas pintslit õigesti käes hoida ning kuidas joonistada erinevaid vorme.
Tuleb kasuks, kui ta lõputult täidab paberilehti ringide ja joontega, täppide ja punktidega.
Varume põllesid
Ning otse loomulikult huvitab igat vanemat, kuidas korraldada sellist stiihilise eksperimenteerimise protsessi.
Aga see on väga lihtne! On mõned läbiproovitud nõuanded, kuidas muuta see tegevus kasulikuks ja huvitavaks lapse jaoks ning samal ajal vältida täielikku kaost kodus.
Kaitse oma tuba määrdumise eest ning ennast liigse koristamise eest. Säti lauale kile, lapsele pane ette põll või lihtsalt vanad riided selga, mida ei ole kahju ära määrida. Põrandale võid asetada ajalehti, vanu tapeedijääke või läbipaistev kile. Kilelt on lihtne värve ära pesta - piisab niiskest švammist. Ajalehed päästavad sind parketi või vaiba puhastamisest. Sellise ettevalmistuse juures on sul kergem jälgida, kui väike kärsitu tüüp on paberilt juba väljunud ning loob hulga suuremat „teost". Koristamine nõuab vähem jõudu ja aega.
Kui sinu laps segab iga kord kokku kõik laual olevad värvid, sina aga ei taha iga päev uusi osta, siis pane värvid väikestesse topsikutesse - üheks värvimise korraks.
Kui laps end juba niikuinii korralikult ära määrib, siis tehku seda rõõmuga - tee talle ettepanek kasutada mitte ainult pintslit, vaid ka näiteks vatipulki, porolooni ja otse loomulikult näppe ning peopesasid.
Kui sa soovid, et väikese eksperimenteerija käe alt tuleks kasvõi üksainus kunstiteos, ürita ise fantaasiat ilmutada ning tema tegevus kergelt ära vormistada. Näiteks võib ju väikesteks tükkideks rebitud paberist valmistada aplikatsioone. Erksate värvidega maalitud paberileht sobib aga suurepäraseks taustaks tulevastele ühistele töödele jne. Võimalusi leidub.
Kui aga lapsel ei ole õnnestunud mitte ükski pilt, pole hullu sellestki. Peamine on, et ta õppis rahuldust saama loomingulisest protsessist ega karda nüüd julgeid eksperimente.
Allikas: Moy Rebenok
