Üks-kaks, astub laps!

Kingakaupluste riiulite vahel õigeid jalatseid otsides tekitavad segadust jalanõude liigitamiseks mõeldud terminid. “Vabaajajalatsid!” kuulutab silt tossumoodi käimade kohal. Jalatsid näevad välja sportlikud, kuid painutamisel tald järele ei anna. Ilmselt sportimiseks need ei sobi. Aga kas igapäevaseks käimiseks ja kehalise kasvatuse tunniks tasub kange tallaga jalatsid osta? Millised jalanõud sobivad sportimiseks, millised lasteaias ja koolis käimiseks?

Nõu annavad Tallinna Kesklinna Lastepolikliiniku ortopeed Urve Redlich ning ravi- ja abivahendeid müüva firma Tervise Abi OÜ konsultant Erika Gaston.

Kuidas valida spordijalatsit?

Treeninguteks sobivaid jalanõusid saab kõige kergema vaevaga sporditarvete kauplustest. “Spordijalats tuleks valida vastavalt alale: korvpalluritel on oma jalanõud, jalgpalluritel omad. Kooli kehalise kasvatuse tunnis võiks kanda aga tugevama kannakapiga ketse või tosse, mille paelad on tugevalt kinni seotud,” soovitab ortopeed Urve Redlich.

Oluline on seegi, et spordijalats oleks kerge ning sobiva tallaga – see peab painduma, kuid teekumerused ja kivikesed ei tohi läbi talla valusasti tunda anda. “Kui jalatsi tald on liiga õhuke või liiga paks, hakkab see jalatalda koormama. Sobivaim talla paksus kanna juurest mõõdetuna on 2,5 cm. Siis on jalg õiges asendis. Vale jalaasend põhjustab valet rühti, see aga omakorda tingib pea- ja seljavalusid,” selgitab Erika Gaston.

Väga tähtsaks peab dr Redlich spordijalanõu puhul ka materjali. “Jalatsi materjal peaks õhku läbi laskma, hea on nahk või tekstiil kombineeritult nahaga. Tallad peavad paindudes laskma lihastel liikuda, mitte neid pärssima. Ja kasvuruumi peab olema nii palju, et varbad vabalt liiguvad ning astudes jalatsi ninna kokku ei vaju.”
Sportida ei saa liiga raske ja jäiga jalanõuga. Kui laps veab joostes jalgu järel või hakkab väga paksu tallaga jalatsis jooksma varvaste peal, langeb koormus valesti. Selline jalats rikub jalga.

Lasteaiarühma ja kooli

“Kõige paremad sisejalanõud nii lasteaias kui algklassides on ikka rihmikud – lahtised sandaalid kannarihmaga või ka kinnise kannaga. Oluline on, et jalad saaksid õhku. Ma ei soovita kummiga võimlemissusse ega kingi, mida hoiab jalas ainult rihm varba vahel. Laps peab saama joosta ja treppidest käia, ilma et libiseks või kukuks. Materjal võiks olla naturaalne,” soovitab dr Redlich.

Lapse kasvades jääb vanematel sõnaõigust vähemaks. Vanemas koolieas dikteerib tihti laps ise, milliseid jalanõusid ta on nõus jalga panema. Tütarlapsed tahavad kontsakingi ning noormehed vaid kindlate tootjate vabaajajalatseid. Teismeeas muutub mood väga tähtsaks. Siiski paneb dr Redlich südamele: “Kandma peaks head ja jalasõbralikku jalatsit. Kui see veel ka moodne on, siis – suurepärane!”

Ka kontsakingade austajannadele annab ortopeed nõu: “Optimaalne kontsa kõrgus igapäevajalatsil on 3–4 cm. Peokingad, mille kontsad on kõrgemad, sobivad lühiajaliseks kandmiseks.” Sama kehtib lasteaias käivate tüdrukute kohta, kes oma esimestest kontsakingadest unistavad – väikest kontsa võib kanda lühikest aega.

Millal kasutada ortopeedilisi jalatseid?

“Ortopeediline jalats on ravijalats, mida kantakse arsti ettekirjutusel, mitte igaks juhuks. Tallavõlv hakkab arenema alles 3. eluaastast ja kui püüda toestada olematut, võib see hoopis kahju teha. Jäik jalats pidurdab pöia loomulikku arengut. Samal põhjusel ei soovitata tallatugesid,” paneb dr Redlich vanematele südamele.

Siiski tuleks olla valvel ning kahtluse korral lapsega perearsti poole pöörduda. Erika Gaston tõdeb: “Minu lapsel jäi lampjalgsus diagnoosimata. Nüüd on juba hilja seda ravida, saame vaid jalgu toetada ning õiget jalahoidu ravitaldadega soosida. Mu 16aastane poeg ei ole mingil juhul nõus kandma minu valitud tervislikke jalanõusid. Raske on peale suruda ka harjutusi ja massaaži. Seetõttu oleme leidnud kompromissi: tema valib jalatsi ja mina panen sinna jalatalla pikivõlvi toetavad tallad. Poja jalgadele on hästi mõjunud ka rulatamine. See paneb pöiad aktiivselt tööle.”

Kas lapse jalad on korras, seda näeb kõige paremini selja tagant – kui hüppeliiges on sirge, mitte ei vaju sissepoole, on kõik hästi. Vastasel juhul vajavad lapse jalad kindlasti head jalatsit ja hüppeliigese tuge, asendi korrigeerimiseks aga taastusravi.

“Vahel kasvueas lapsed nutavad öösiti ja põhjuseks peetakse kasvuvalu. Ent võib ka olla, et pinges jalalihased hakkavad puhkeasendis tuikama. Esmane diagnoos peaks tulema siiski arstilt,” räägib Erika Gaston.

Millist jalatsit valida?

Õiget jalatsit otsides tasub erinevad variandid põhjalikult läbi katsuda, materjali ja tallatähistust uurida ning mis peamine – lapsel poes natuke ringi kõndida lasta.
Kui jalats ei ole mugav, võiks proovida sarnaseid mudeleid teistelt firmadelt.
Paraku on head jalatsid küllalt kallid.

Mis vahe on anatoomilisel ja ortopeedilisel jalanõul?
Anatoomilisi jalatseid on võimalik soetada ka tavakaubandusest ja need sobivad kandmiseks kõigile lastele – neil on kõrgendatud kannakapp ning pehme sisemus.
Ortopeedilisi jalanõusid müüvad üldjuhul vaid ravipoed. Sellise jalatsi kannakapp toetab ka hüppeliigest ning talla all on pikivõlvitugi. Näiteks Tervise Abi kaupluses müüdavatel ortopeedilistel jalatsitel on tallaalused jaotatud tsoonideks. Pooleaastase kandmise järel saab vaadata, milline tsoon on kõige rohkem kulunud. Võimalik on osta lisasisetallad, mis kompenseerivad selle koha, kust king kulunud on.

Ortopeedilisi jalatseid ei soovitata alla kolmeaastastele lastele, seepärast algavad nende numbrid tavaliselt 22st. Numbrid lõpevad 36 juures. Edasi kasutatakse ortopeedilisi taldu.

Kuidas soodustada lapse jalgade õiget arengut?

Laps peaks kodus ja suvel õues võimalikult palju paljajalu käima. Eriti hästi mõjub liiva sees kõndimine. Vanemad võiksid kodus teha ka mängulisi jalaharjutusi, näiteks paluda lapsel varvastega pliiatsit haarata või väikestel pallidel taldu rullida. Palju abi on turnimisest ronimispuudel.
Arsti ettekirjutusel saavad lapsed võimlemis- ja massaažiravi ka spetsialistide juures.