Ülekäte läinud laps
“Kalli, ära tee nii, mul on valus,” ütleb Maarika tütrele leebelt ja tõstab ta sülest maha.
Eva teeb suured silmad. “Kas ta lööb sind?”
“No vahel jah,” ütleb Maarika. “Ma arvan, et ta on praegu natuke armukade.”
Eva surub huuled kokku ega ütle midagi.
Ema Maarika:
“Eva tundub kuidagi hukkamõistev. Tal endal lapsi ei ole, ta ei saa lihtsalt aru, et kaheaastased teevadki vahel selliseid asju. Miks ma ennast nüüd ikkagi süüdlasena tunnen?”
Sõbranna Eva:
“Mu venna lapsed olid väiksena täpselt samasugused. Kõigile nende lollustele vaadati läbi sõrmede, kunagi neid ei keelatud ega karistatud ja praeguseks on nad täiesti üle pea kasvanud. Uskumatu, et Maarika on samamoodi vabakasvatuse ideed omaks võtnud!”
Psühholoog:
“Näib, et sõbrannadel on kasvatusalased erimeelsused. Paistab nii, et Eva muretseb oma vennalaste pärast ja järeldab seetõttu ennatlikult, et ka Maarika laps “läheb üle käte”.
Erimeelsused on loomulikud ja kuuluvad elu juurde, kuid sõpruse juurde kuulub ka teise vaatenurga ärakuulamine ja teineteise aktsepteerimine. Viimane
ei tähenda teise vaatenurga omaksvõttu, vaid seda, et tunnistate tema võimet oma elu üle otsustada ja selle eest vastutada ega rutta teist hukka mõistma.”
Nõuanne vanemale
Löömine, hammustamine ja tutistamine võivad väikelapseeas tähendada seda, et lapsel on sisemine pinge, mida ta ei oska sõnadesse panna ja teisiti väljendada. Võimalik, et Kalli tahtis ema tähelepanu või oli armukade, kuid mängus võivad olla ka muud põhjused.
- Kui teie väike põngerjas sel moel käitub, tuleb talle silma vaadata ja väga kindlalt öelda: “Lüüa ei tohi. Mul on valus.”
- Lapsel võib seda öeldes ka käest kinni võtta, kuid ärge tehke talle haiget – siis õpib laps, et teisele haiget tegemine ongi lubatud.
- Kui vähegi võimalik, pöörake lapsele tähelepanu ja püüdke välja selgitada, mis on tema rahuldamata vajadus. Kas ta on üleväsinud, on tal nälg, janu või vajab ta ema tähelepanu ja hoidmist.
