Uuringus jälgiti emasid ja lapsi ning vaadati, kuivõrd emad otsustavad selle üle, millega ja kuidas laps mängib ning seletab ja näitab talle, kuidas ja mida tuleb teha. Neid lapsi vaadeldi järgmise kaheksa aasta jooksul ja jõuti järeldusele, et mida kontrollivam ja domineerivam on ema, seda keerulisem on lastel tulevikus.

"Ülekontrollivad emad tahavad oma lastele ainult parimat, nad tahavad oma laste jaoks alati olemas olla," selgitas Minnesota ülikooli teadlane dr Nicole Perry. "Aga selleks, et laps saaks omandada eluks vajalikke emotsionaalseid ja käitumisega seotud oskusi, tuleb nad lihtsalt rahule jätta. Nad peavad saama mõned rasked situatsioonid ise ära lahendada ning vahele segada alles siis, kui on näha, et ülesanne osutub neile liialt keeruliseks."

Ajakirjas Developmental Psychology avaldatud artiklis kirjutavad Perry ja tema kolleegid, kuidas katsed tehti. Nad vaatlesid 422 kaheaastast last ja kutsusid nad koos oma emadega laborisse mängima. Lapsed said leludega mängida neli minutit ja järgmiseks kaheks minutiks pidid nad asjad käest ära andma. Mängusessioonid lindistati ning uurijad jälgisid, kuivõrd emad laste mängu sekkusid ja seda üle võtta üritasid.

Seejärel koguti lapsed uuesti kokku siis, kui nad olid saanud viieaastaseks. Uuriti, kuidas nad reageerivad, kui nende vahel maiustused ebavõrdselt jaotatakse ning nende võimekust pinge all keerulist ülesannet lahendada.

Kui lapsed olid 5 ja 10, küsiti laste õpetajatelt hinnangut nende vaimse tervise kohta. Paluti märkida, kas ja mil määral esineb lastel stressi, ärevust, depressiooni ja üksildust. Samuti taheti teada nende akadeemiliste saavutuste ja sotsiaalsete oskuste kohta. 10aastaste käest küsiti nende endi arvamust kooli ja õpetajate kohta ning emotsioonide kohta samuti.

Kõiki neid andmeid arvesse võttes järeldasid uurijad, et ema käitumise faktor on tõepoolest oluline. Mida rohkem ema oma lapse üle domineeris, seda suuremad enesekontrolliprobleemid lapsel tulevikus olid ja seda vähem suutsid nad oma impulsse viieaastasena talitseda.

Väiksema enesekontrolliga viieaastastest kasvasid aga kehvemate sotsiaalsete oskustega kümneaastased, see aga tähendas omakorda probleeme käitumise ja hinnetega.

Arengupsühholoog Dieter Wolke rõhutab uuringu tulemusi kommenteerides: "Kui sa ei õpeta lapsele seda, kuidas oma emotsioonidega ise toime tulla, kuidas saab siis eeldada, et laps tuleb sellega toime siis, kui ta kodust lahkub, näiteks ülikooliajal?" Wolke nimetab ülekontrollimist isegi lausa ahistamiseks, kuigi ta mõistab, et emad teevad seda ju ainult heast tahtest ja parimate kavatsustega.

Kordame siis veelkord üle: ära tee oma lapse eest kõike ära, lase tal rahulikult omaette toimetada ning ka keerulisi emotsioone nagu pettumus või solvumine kogeda ja üle elada. Muidu on tal lihtsalt tulevikus raskem.