Miks mu laps on  agressiivne?

Võtsin ühendust MTÜ Stelior Eesti toitumisspetsialisti Madleen Simsoniga, kes on tegelnud toidutalumatuse käes kannatavate lastega pikka aega ning kel on teemaga isiklik kogemus. Pärnu Tervistava Stuudio konsultatsioonil tundsin end esiti kui hüpohondrik-ema, kes lapsele haigusi külge mõtleb, kuid Madleeni tähelepanekud langesid kokku minu omadega. Võtsin veidi mõtlemis­aega. Mõne kuu pärast olin kindel, et miski mu last jätkuvalt seestpoolt lammutab.

Tegime veretesti toiduainete talumise kohta (maksis 2000 krooni) ja peagi ka pep­tiduuria analüüsi uriinist (2900 krooni). Viimasega saab uurida opioidseid peptiide, mis teravilja- ja piimavalgu talumatuse tagajärjel kehas tekivad. Analüüs tuvastaski nende “lekke” ajuvereringesse.

Kõik sai selgeks. On teada, et opioidid mõjutavad psüühikat umbes samuti nagu alkohol, mis ühte rahustab, teist ergutab, kolmanda ajab kurjaks. Minu paranoial oli alust: iga sobimatu eine järel keerati laps justkui võtmest üles, kas või vedru puruks...

Ärrituvus ja keskendumisraskused – kas toidust?

Kai Teeäär, Tallinna Lastehaigla kliiniline lapsepsühholoog, on toidutalumatusega kokku puutunud nii isiklikult kui ka pisikesi patsiente aidates. Tema sõnul on suurimaks probleemiks valge suhkur. “Inglased nime­tavad seda sõltuvust tekitavaks mittetoiduks, mis põhjustab meeleolu kõikumist, rahutust, keskendumisraskusi,” märgib Teeäär. “Olen näinud väga tugevaid ärajäämanähte lapsel, kelle pere otsustas hüperaktiivsuse ohjeldamiseks maiustuste hulka vähendada. Sümptomid olid drastilised.”

Psühholoog nendib, et paljudel tema patsientidel on mingit sorti söömishäire. Alates ajast, mil ta hakkas uurima laste toitumis­tavasid, annavad just need tihtipeale peamise osa informatsioonist.

“Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ootamatutele meeleolumuutustele. Näiteks ülemäärasele rõõmule või äkilisele tigedusele, millel pole otsest põhjust,” soovitab Kai Teeäär. “Või siis sünnipäevad. Kui laps on pärast pidu, kus söödi palju magusat ja joodi värvilisi jooke, halvas tujus, agressiivne või üliaktiivne, võib kurja juur peituda toidus.”
Psühholoog lisab, et see, kui laps ei suuda valitud toiminguid lõpule viia, hüpleb mängides ühelt teemalt teisele ega järgi ühtki läbivat mänguliini, viitab keskendumisraskustele ja hüperaktiivsusele, mida võib põhjustada vale toit.

Võimalikust probleemist annavad märku ka eripärad toitumises: ühe toiduaine eelistamine, ahelsöömine, pidev näksimisvajadus.
Kai Teeäär uurib koos ema-isaga rahutu või ärrituva lapse toitumistavasid. Kui murede põhjuseks paistab olevat sobimatu toit, tegeldakse üheskoos menüü muutmisega, kuigi see läheb psühholoogia valdkonnast pisut välja.

Enne erimenüüd tasub teha analüüsid

Meie tehtud testid kinnitasid, et senine toit ei sobi pojale. Lisaks gluteeni ja piima talumatusele näitas veretest riisi, muna, pärmi, soja ja tsitruseliste sobimatust. Seda kuuldes ahmisin õhku: mida siis üldse süüa võib? Gluteeni leidub ju enamikus levinud tera­viljades. Pärm aga tähendab toidutalumatuse kontekstis pea kõike, mida on kergitatud, hapendatud või säilitusainetega tehtud. See tõmbas traditsioonilistele toitudele kriipsu peale.

Olgugi et olin juba sisetunde ajel lapse menüüst välja jätnud liigse magusa ja valed piimatooted, oli just test see, mis sundis teemaga edasi tegelema. Samuti aitas mul endale kindlaks jääda lapsed-on-eluaeg-komme-söönud-asjatundjatega väideldes.

Erimenüü sisseviimiseks on kaks võimalust: kas alustada kohe või tasapisi. Meie valisime esimese tee. Päevapealt tühjendasin köögikapid sobimatust kraamist ja kupatasin välja mikrolaineahju, mille mõttekuses olin juba ammu kahelnud.

Poeg suhtus muutustesse üllatavalt mõistvalt. Ehk aitas seegi, et algusajal peitsin uusi maitseid tuttavasse vormi. Näiteks katsusin nisu-, piima- ja munakeelule vaatamata teha pannkooke. Oluline tunduski, et menüüst ei kaoks lapse lemmikud. Ka komm ja tort on võimalikud, kui toorained on õiged. Küll tasub esimesteks katsetusteks varuda kannatust, eriti pannkookide puhul. Proovi sa neid ilma nisu ja munata kokku kleepida ning praadida nii, et need lirtsakad ka panni küljest lahti tulevad. Umbes kolmandal korral minult enam ei küsitud: mis need sellised on?

Paranemise märgid on ilmsed

Nisu- ja rukkijahu asendajateks sobivad tatra-, riisi-, kinoa-, amarandi-, manioki-, tapioki-, kanepi-, kastani-, linaseemne- ja kikerhernejahu. Lehma­piima asemel kõlbab riisi-, kookos-, mandli-, seesamiseemne-, kastani- ja sojapiim. Suhkrut asendavad mesi, fruktoos, looduslikud siirupid (vahtra, agaavi, riisi, datli), steevialehed ja melass. Meid hoiatati ka, et opioidid tekitavad tugevat sõltuvust ning gluteeni ja kaseiini sisaldavast toidust loobudes võivad tekkida ärajäämanähud.

Erialakirjanduses võrreldakse raskemaid juhte lausa narkovõõrutuslugudega. Piltlikult öeldes: kui meie sees elav sõltlase-kurjam mõistab, et uusi doose enam ei tule, alustab ta laus-provokatsiooni.

Valmistusin saatana väljaajamiseks ja tõesti, teisel kuul olid mõned päris hullud päevad. Head märgid hakkasid siiski kohe domineerima. Vennaga jäi kraaklemist vähemaks, tühjast-tähjast ei tõusnud enam suurt tüli.

Eriliselt torkas silma keskendumisvõime kasv. Näiteks joonistused, mis varem olid sisuta kritseldused, muutusid ruttu mitmete tegelastega lugudeks. Võimalik, et juhus, võimalik, et mitte, igatahes märkas seda omamoodi ümbersündi ka lasteaiakasvataja.

Ka mu endaga on toimunud üht-teist. Paranenud on karedad küünarnukid, nahk pole enam nii kuiv, pea ei valuta ja küüned kasvavad jälle. (Huvitav, et nüüd, mil ma pastöriseeritud piimatooteid ei kasuta, on organism lõpuks kaltsiumi üles leidnud.)

Kas tervislik toit on kallis?

Enamasti peetakse ravidieeti kulukaks, sest gluteenivabad tooted ja mahekaubad on kallid. Sellega võib nõustuda, kui osta vaid ökopoest eksootilisi teravilju, gluteenivabu valmistooteid jms. Kuid näiteks leiba saab ise küpsetada ja aedvilju talunikelt hankida. Ökopoes tekib omamoodi säästki – ära jääb hulk impulssoste, mille lõksu inimene suurpoes langeb. Üllatas ka suur kokkuhoid pakendatud toodetelt: uskumatu, kui kallid võivad olla tegelikult singid, juustud ja jogurtid! Pealegi, rääkides tervisest, siis sellesse lihtsalt peab investeerima.

Mõned kahtlejad on küsinud, kas on õige kasvueas lapse menüüd nii radikaalselt piirata. Julgen väita, et me pole kunagi söönud tervislikumalt kui praegu. Kadunud on enamik E-aineid, fosfaadid, nitritid, kunstlikud magustajad, rafineeritud õlid, nisujahu ja suhkur.

Tõsi, meie kogemus on lühiaegne ja probleemgi tühine nende haiguste kõrval, mida varjatud toidutalumatus võib veel põhjustada. Meil ei olnud neuroloogi, psühhiaatri ega logopeedi soovitust toitumisraviks. Oli vaid ema-isa pilk, mis märkas, et midagi on valesti. Kuid täna on meil kodus hoopis teine laps. Naerame, et lõpuks see õige, kes varem oli teise sees.

Toidutalumatuse testimise võimalused Eestis

ª Stelior Eesti MTÜ, www.stelior.ee
ª Via Naturale OÜ, www.vianaturale.ee
ª Role OÜ, www.role.ee
ª Biokliinik, www.biokliinik.ee
ª Humare OÜ, www.humare.ee

Milliste haiguste puhul võib saada abi menüü muutustest?

ª Autism
ª Hüperaktiivsus
ª Depressioon
ª Kõrva-nina-kurguhaigused
ª Erinevad psüühikahäired ja neuroloogilised haigused
ª Migreen, peavalud
ª Epilepsia
ª Ekseem
ª Liigeste vaevused
ª Psoriaas
ª Astma
ª Reumatoidartriit
ª Sclerosis multiplex

Mis on varjatud toidutalumatus?

Madleen Simson, MTÜ Stelior Eesti toitumis- ja detoksifikatsioonispetsialist

Kõigepealt tuleb rõhutada, et tegu ei ole tsöliaakia ega ka toiduallergiaga, mispuhul ilmnevad üsna kohe pärast sobimatu aine tarbimist selged nähud (nõgeslööve, kare nahk, astmaatilised nähud). Varjatud toidutalumatuse märgid võivad ilmuda kuni 72 tundi hiljem ja pole sugugi nii selged (hüperaktiivsus, keskendumisraskused, autism, psoriaas, krambid). Kui sobimatut toitu süüa iga päev, on ka nähud igapäevased. Inimestel esineb väga palju selliseid sümptomeid, mida isegi ei osata toiduga seostada – peavalud, seedeprobleemid, liigesevaevused, seljavalud, ka sagedased nohud, köhad, põsekoopapõletikud.

Mida kahtluse korral teha?

Selguse saamiseks tuleks teha toidutalumatuse testid, mis näitavad, kas on vajalik gluteeni- või kaseiinivaba menüü. Paraku ligi 75% analüüsidest kinnitab mõlema talumatust. Sellele järgneb konsultatsioon, kus arutame vanematega uut menüüd. Üldjuhul tegelevad nende lastega ka mitmed erialaarstid, näiteks psühholoog, psühhiaater, neuroloog. Nemadki võiksid olla teadlikud patsiendi dieedist, et näha just seda arengut, mis pärast menüü muutust toimub. Sest kui vanemale tundub, et lapsel on parem, siis eriarstid näevad olukorda objektiivselt.

Ehk kasvab laps toidutalumatusest lihtsalt välja?

Mõnel juhul võib see nii olla, sest kehamass suureneb ja immuunsus tugevneb. Kuid lootma sellele jääda ei saa. Näiteks hüperaktiivsus võib küll taanduda, kuid pikaajaline aju ületalitlus mõjub kurnavalt. Šveitsi kolleegide kogemusele tuginedes võib välja tuua üsna levinud mustri: rahmeldavast väikelapsest sirgub depressiooni kalduv teismeline, kel täisealisena võib avalduda skisofreenia.

Miks toidutalumatus tekib?

Valkude lagundamise puudulikkus on üks peamisi põhjusi. Ja kindlasti soodustab seda gluteeni ja loomse piima liigne tarbimine. Oleme harjunud saama neid pea igal toidukorral.
Gluteeni ja kaseiini mittetäielikul lõhustumisel tekivad opioidsed peptiidid. Pääsedes ajuvereringesse, reageerivad need sealsete opioidsete retseptoritega ning mõjutavad niiviisi kesknärvisüsteemi talitlust ja psüühikat. Kui näiteks hüperaktiivne laps saab toiduga gluteeni või kaseiini, võivad tema ajju jõuda ka mittetäielikul lõhustumisel tekkinud opioidid. Need morfiinilaadsed ained rahustavad mõneks ajaks last. Kui rahustav toime möödub, tekib uus pinge, mis võib väljenduda rahmeldamises ja agressiivsuses, ning sellest vabanemiseks on vaja uut “doosi”.

Varjatud toidutalumatus pole tsöliaakia

Oivi Uibo, lastearst, Tartu Ülikooli lastekliiniku laste gastroenteroloogia dotsent

Üsna sagedasti samastatakse varjatud toidutalumatust tsöliaakiaga. Viimane on päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoole limaskest. Tsöliaakia ainus ravi on range eluaegne nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba (nn gluteenivaba) dieet.
Gluteenivaba dieeti ei ole õige alustada vaid sümptomitele tuginedes. Selle dieedi toimel normaliseeruvad tsöliaakiahaige veres olnud antikehad ning paraneb täielikult peensoole limaskest. Tagantjärele on raske hinnata, kas varem olid tsöliaakia antikehad positiivsed ja kas tegu oli üldse peensoole limaskesta kahjustuse, s.t tsöliaakiaga. Sellises olukorras ei saa teha ka õiget otsust, kas ranged dieedipiirangud on vajalikud kogu edasise elu.
Keerulise olukorra vältimiseks soovitan enne dieedipiirangute algust kindlasti arsti poole pöörduda ja teha vereproovist tsöliaakia üldtunnustatud sõeltestid: määrata gliadiini ja koe transglutaminaasi antikehad. Nii saab otsustada õigel ajal, kas uuritaval võib olla tsöliaakia või mitte.

Mõned levinud argumendid, miks toidutalumatusega ei tegelda

ª Varjatud toidutalumatust on kallis testida. Haigekassa analüüse ei ra­hasta.
ª Ravidieet on kulukas. Asendustoiduaineid on keerukam hankida, gluteeni- ja kaseiinivabu tooteid on piiratud valikus ning nende hind on kallim.
ª Dieedi algfaasis võivad tekkida ärajäämanähud, sest gluteen ja kaseiin on sõltuvust tekitavad ained. Leevenemise asemel võib probleem ajutiselt hoopis süveneda.
ª Kui dieet enneaegu katkestada, sümptomid taastuvad ja võivad isegi tugevneda.
ª Sotsiaalne surve: laps ja vanem võivad tunda end erimenüü tõttu piiratuna ja teistmoodi.
ª Lasteaias, koolis, pidudel, reisidel ja laagrites osutub menüü asendamine keerukaks.
ª Kui lähikondsed ei ole ühel meelel, võib erinev toidulaud põhjustada tüli ja pingeid.
ª Toiduvalmistamisele võib kuluda senisest rohkem aega.
ª Toidutalumatus ja opioidsete peptiidide teema on üsna uus teadusvaldkond, kus pole veel tehtud palju põhjalikke uuringuid.