Vastuhakk külmetushaigustele

Ühes Tartu väikeses koolis levis visa viirus juba esimesel koolinädalal. Järjest jäid koju neli õpetajat ja kümmekond last, et ravida nohu, köha ja kurguvalu.

Ka sekretärina töötav Heli Aasoja (36) teab hästi, mida tähendab pidev maadlemine külmetushaigustega. “Ei suudagi hetkel meenutada, kumb lastest väiksemana rohkem viirustesse jäi,” nendib ta.

Kuna vanem laps Katriin (8) on allergik, siis harilikud külmetushaigused valmistavad talle tavapärasest rohkem piina, sest põhjustavad hingamisteedes suure turse.

Kristoferi (2,5) puhul pole aga ema kunagi kindel, kas poisi köhatamine tähendab vaid kerget külmetus­haigust või hoopis seda, et algamas on järjekordne la­rüngiidihoog. Kõripõletik, mis on seotud eripäraste kitsaste hingamisteedega, on last kimbutanud pea igakuiselt juba imikueast saadik. Niipea kui Kristoferil tekib hingamisteedes põletik, paistetab kõri üles.

Seega on mõistetav, miks tahab Heli ohtlikke viirusi oma lastest iga hinna eest eemal hoida. Mida ta selleks teeb? Esiteks hoiab toidulaua mitmekesise ja tervislikuna. Aasta ringi annab ta lastele palju puuvilju, sügisel lisaks kodumaiseid juurikaid ja köögivilju. “Kui vähegi võimalik, siis eelistan eestimaist! Paljusid marju, õunu, tomateid, kurke kasvatan ise, osa marju ostan turult ja panen sügavkülma,” räägib ema.

Kodused abimehed

Mesi ja küüslauk on teada-tuntud looduslikud ravimid, mis hoiavad ära õhu teel levivaid haigusi. Väide­takse, et perekondades, kus süüakse iga päev 1–2 küüs­laugu­küünt, pole põhjust haigustest rääkida.

Kui mett söövad Katriin ja Kristofer meelsasti, siis küüs­lauguga nii lihtsalt ei lähe. Heli kasutab väikest kavalust, et lapsed ka selle imerohu kaitsvast toimest osa saaksid. “Leidsin nipi: teen ise ahjus küüslauguleivakesi ja need on tõelised lemmikud, kahenegi sööb isuga!” ütleb ta.
Heli annab oma lastele veel D-vitamiini ning vahel punase päevakübara ja taruvaigu närimistablette, mis immuunsust tugevdavad.

Keha vastupanuvõimet haigustele suurendab ka see, kui hoolitseda, et laps saaks piisavalt und ja korralikult süüa, oleks rõõmus ja viibiks palju väljas. Heli pere traditsiooniks on lisaks kõigele eelnevale ka iganädalane saunaskäik. “Teeme kord nädalas sauna, talvel lausa kaks korda, ja kui lund on, siis Katriin hüppab issiga lumehange,” räägib ema.

Külmal ajal kannavad lapsed just nii palju õueriideid, et poleks ei külm ega palav. Samuti jälgib ema, et nende käed ja jalad oleksid soojad ning kuivad. Kui möllab viiruspuhang, jätaks Heli Kristoferi üldse lasteaiast koju, kuid kahjuks pole see alati võimalik. Küll väldib ta sel ajal lastega poeskäimist.

Paistab, et vanemate pingutused hakkavad vilja kandma, vähemalt tütre puhul. Esimesel kooliaastal oli Katriinil vaid paaril korral kerge köha ja nohu. “Tundub, et mida vanemaks ta saab, seda vähem ta haige on,” rõõmustab Heli.

Hea puhkus ja toit on kõige tähtsamad

Perearst Marina Simm ütleb, et parim kaitse viirushaiguste vastu on terve immuunsüsteem.
Külmetushaigusi põhjustavad tavaliselt viirused, kes tungivad nõrgestatud organismi. Inimese teeb nõrgemaks aga vähene uneaeg, suur pinge, külmetumine ja toidu puudus.
“Kui oled väsinud, närviline või on kõht tühi, siis tuleb külmatunne kiiresti ka normaalse temperatuuriga ruumis. Kui lapsel on aga tuju hea, kõht täis ja ta on riietatud vastavalt ilmastikule, siis haigus teda ei taha.”

Tavaliselt algavad viirushaigused nohuga või kurgu valulikkusega. Edasi kulgeb haigus konkreetsele viirusele iseloomuliku haiguspildiga – jääb ninaneelu või läheb alanevalt kõrisse, hingetorusse, bronhidesse või kopsu. Osade viirushaigustega kaasneb ka kõhulahtisus.
Kõige sagedamini tulevad sügise saabudes lapsi kim­butama just viirustest põhjustatud köha ja nohu.

Väldi rahvarohkeid kohti!

Kuna viirusinfektsioonhaigustesse jäämine oleneb peamiselt kahest tegurist – nakatavate viiruste hulgast meie ümber ja organismi vastupanuvõime tugevusest –, peame püüdma vältida kohti, kus viiruseid on palju.

Viirused armastavad kinniseid ruume ja rahvarohkeid paiku. Kindlasti tasub lapsi haiguste perioodil eemal hoida sealt, kus trügib palju inimesi, näiteks ühistranspordist või ostukeskustest. “Sobiv on hoiduda haigest inimesest vähemalt ühe meetri kaugusele,” märgib arst.

Puhtad käed ja värske õhk

Pisikud levivad jõudsalt ka lastekollektiivides, sest väikesed inimesed suhtlevad üksteisega intensiivselt ja vahetult: ollakse koos kättpidi ja peadpidi, vahetatakse üksteise asju, aevastatakse üksteise suunas jne.

Et piisknakkuslike viiruste sattumist organismi pidurdada, tuleb käsi pesta tihti ja hoolikalt. Sagedane pesemine hoiab lapsest eemal paljud haigustekitajad, mis muidu käte kaudu suhu ja sealt organismi jõuaksid.

Arsti sõnul satuvad nakkused organismi ka koos nina kaudu hingatava õhuga. Armutud viirused jäävad nina limaskestale pidama ja hakkavad seal põletikku tekitama. “Erinevatest kollektiividest koju minnes võiks nii palju värskes õhus viibida, et hingamisteed võimalikest haigustekitajatest piltlikult öeldes tühjaks hingata,” annab perearst nõu.

Rohkelt juurikaid ja puuvilju

Arst on tähele pannud, et rohkem viirushaigusi on just neil talvedel, millele eelneb halb õunasaak. “See näitab, kui olulised on immuunsüsteemi jaoks vitamiinid. Eel­kõige C-vitamiin. Suvel oleme marju söönud, sügiseks jäävad õunad, pirnid, tomatid, kartulid. Neid tuleb süüa iga päev!” lausub ta.

Kuna meie organism C-vitamiini ei salvesta, peame iga päev saama vajaliku koguse vitamiine söödavast toidust. Kui laps piisaval hulgal aed- ja puuvilju ei söö, tuleb abi otsida apteegist. Kuna organismil ei teki puudus ainult C-vitamiinist, vaid ka teistest meile vajalikest ainetest, nagu vitamiinid B1, B2, B6, E, foolhape jt, siis parimaks valikuks on kompleksvitamiinid.

“Mida kauem ma töötan, seda selgemaks saab, et terve närvikava, puhanud organism, hea toit ja hea tuju on kõik, mida me vajame. See ongi rahulolu,” kordab perearst Marina Simm ja soovitab seda kõike nii lastele kui ka vanematele.

Kui haigus on alles alguses

• Jooda lapsele kummeliteed kurgu raviks.

• Suurematele lastele anna ka imemistablette.

• Loputa nina füsioloogilise soolalahusega.

Kui haigus on süvenenud

• Leevenda palavikku alates 38 ºC, sest sellega kaasub tavaliselt peavalu või on kogu keha valulik. Väikelaste puhul annab valutavast peast või halvast enesetundest märku virilolek ja nutmine.

• Nina avamiseks osta apteegi käsimüügist lastele mõeldud nohurohtu, näiteks Otrivini.

• Ära ravi köha kohe nn köharohuga, kipitav-kõdistav kurguköha leeveneb kurgu ravimisega.

• Köha, millega kaasneb hääle kähedus, peletavad väga hästi Islandi samblikuga imemistabletid ja siirup.

• Bronhiidi korral on vajalikud rögalahtistavad preparaadid

Allikas: perearst Marina Simm

Perearst Marina Simm: “Julgustan alati vanemaid: kui olete kogenud, et teie last on nohu, köha vm haiguse korral hästi aidanud üks kindel ravim või ravimisarnane toode, siis järgmise samalaadse haigestumise korral kasutage sedasama.”