Kodu lugu | Supilinna pärl täis teise ringi aardeid. „Nii hea tunne on, kui leiame midagi ägedat sentide eest!“

„Meile meeldib surfata kaltsukates ja vanakraamiturgudel,“ ütlevad algklassiõpetaja Kristel ja metsakasvatuse analüütik Mihkel oma õdusat Tartu kodu näidates. „Veel on meil lambifetiš, maalifetiš, toolifetiš...“ loetleb Kristel naerdes.

Pere kolis siia neli aastat tagasi. „Tahtsime uut korterit, ajendiks teise lapse tulek,“ alustab Mihkel oma koduloo jutustamist. Nad otsisid neljatoalist saunaga korterit värskelt valmivas majas. „Olen kaks korda renoveerinud vana korterit nullist lõpuni, rohkem ei tahtnud. Pealegi peab vana maja puhul õnne olema – et hoone oleks väljast korda tehtud, seal oleks toimiv ühistu...“ loetleb Mihkel. „Ja kui keegi on seal juba sees elanud, on ta kujundanud korteri vastavalt oma maitsele. Pole mõtet selle eest maksta ja siis kõik maha lammutada.“ Sõelale jäi Supilinn, kuhu 2018. aastal oli kerkimas paar uut maja.

Tasapisi hakkas korter täituma mööbli ja sisekujundusdetailidega. „Lihtne oleks minna mööblisalongi ja osta kõik asjad korraga. Meil selliseid võimalusi pole ja tegelikult on see isegi hea.“ Kõige viimane leid, mis on ka vaieldamatult vingeim mööblitükk selles korteris, on