Beebiblogija Mondela: mu vaimne tervis läks katki ja kartsin, et raputan oma beebit või teen talle liiga

„See oli õhkõrn piir, mille ma ära tabasin,“ meenutab viiekuuse Franz Lukase ema Mondela hetke, mil adus teravalt, et tema vaimse tervisega pole hästi.

Pealtnäha rõõmus ning krapsakas beebiblogija, ajakirjanik ja noor ema Mondela Urbala lugu on raske ja valus – ta avab meile esmakordselt, kuidas naeratuse taga võib end peita palju pisaraid ning kuidas ka oodatuim beebi ei pruugi päevi täita üksnes õnnetundega. Tema päevi varjutasid äärmuslikud ärevushood, sundmõtted ning pidev depressiivne olek.

Ühel varahommikul oli Mondela beebi haige ega lakanud nutmast. „Ma ei talu üldse lapse nuttu,“ tunnistab ema. „Hoidsin tal lutti suus, anudes, et ta vait jääks. Mäletan, kuidas vaatasin talle otsa ja lõpuks kriiskasin: mis sul viga on?! Mitte miski ei rahustanud teda. Ja siis tundsin, et mu käed hakkavad värisema