Veekeskustes saavad lapsed päev läbi ujuda

„Esimesel puhkuse päeval on meil vaja ennast sõna otseses mõttes koolipingis istumisest tühjaks ujuda,“ räägib Kaire, kellel on algkooliealised tütar ja poeg. Nende peres olla ikka nii, et lapsed tahaks minna sinna, kus saab sukelduda ja supelda, mürada vees. Teha seda tunde, ilma et keegi välja käsib tulla ja soojad riided selga panna. Sügisene koolivaheaeg naise sõnul just nii alguse saabki. Mõnes mõnusas kogu pere veekeskuses, kus lapsed hommikust lõunasöögini ja sealt edasi õhtuse bowling’u- või lauamänguõhtuni piiramatult vees mürgeldavad.

Pühajärve spaa- ja saunakeskus on kindlasti üks suuremaid ja mitmekesisemate võimalustega veekeskusi Valgamaal. Sõidad autoga kohale ja võid sisukalt aega veeta päevi, sest kõik vajalik on käe-jala juures. „Mulle meeldib see, kui saan puhkuse ajal vahel lapsed mehe hoolde anda ja ise pisut enda jaoks aega leida. Minna joogatrenni või massaaži, võtta põnevaid kehahoolduseid, näiteks Surnumere soolade või pärnaõiehoolitsuse, mis juba lõhnab lõõgastuse järele,“ jutustab naine ja lisab, et ajal, kui teised pereliikmed rattaga järve ääres tuuritavad, läheb tema maniküüri, sest linnas jääb sageli aega enda jaoks väheks, aga Pühajärvel leiab igaüks omale tegevust ilma suurema vingumiseta. Õhtul on ühine söök ja bowling, vahel kõnnitakse mööda valgustatud radasid, millest põlises spordimeeste treeningpaigas puudust ei tule.

Uus avastus on Kaire pere jaoks Tõrva Veemõnula – Lõuna- Eesti uusim vee- ja saunakeskus. Põline kuurortlinn Tõrva on tuntud oma kaunite järverandade ja Baltimaade kõrgeima vettehüppetorni poolest, kuid alles aasta tagasi valmis moodne veekeskus, millel tänavu suvest on juures majutus – turiste oodatakse nüüd aasta ringi. Kompleksi juurde kuuluvad veel valgustatud terviserajad, uus staadion pallimängude harrastamiseks ja laste seiklusrada. Kaire perele meeldib peale veekeskuses mõnulemise veel discgolf’i mängida, seda saab samuti Tõrvas nii suvel kui ka sügisel harrastada, vahetult veemõnula kõrval. Kui väljas miinuskraadid ja lumi juba maas, saab alla panna suusad, sest valgustatud rajad sobivad selleks ideaalselt kogu perele.

Miljööväärtuslik luksus mõisaspaas

Luksuslikuma ja pidulikuma nädalavahetuse on Kaire abikaasaga või vahel ka kogu perega ette võtnud Valgamaa imekaunis mõisas, kus on juurde ehitatud kammerlikum bassein ja spaa.

Lossispaa Wagenküll on üks nendest, kus supelda saab ajaloolise hoone võlvkaarte all. Veemõnusid saab nautida aastaajast olenemata veel välibasseinis. Unikaalse arhitektuuriga Taagepera lossikompleks on miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, tunnustatud à la carte-restoran ja luksuslik lossispaa, samuti 1930ndate stiilis hotelli osa. Wagenküll on osa kohalikust kultuurielust ja nii mõnigi hubane kontserdielamus on Kairel meeles just Taagepera muinasjutulisest lossisaalist. Kaire pere jaoks oli elamuseks Wagenkülli asukoht. Seda eriti tüdrukute jaoks. „Sõidad kesk loodust ja metsi, mööda külasid ja väikeseid kohti ning äkitsi, justkui eikuskilt, kõrgub me ees täies hiilguses Eesti üks kõige omanäolisem loss nagu tõelises muinasjutus.“

Saunarituaalid on kõige ehedamalt säilinud Lõuna-Eestis

Kui sa oled linnakorterist nagu Kaire, siis üks mõnus pere ja sõpradega veedetud nädalalõpp saab kroonitud kuuma saunaga. Eriti kui on võimalus end vahepeal vette kasta. Valgamaal neid kohti jätkub. „Retk looduses, kalalkäik ja laupäevaõhtune saun heas seltskonnas, mida veel hing ihkab,“ unistab Kaire.

Eestlased on alati armastanud puhkuse ajal teha sauna ning Lõuna-Eesti kandis on traditsioone läbi sajandite südamega hoitud ja edasi kantud. Saunamõnud teevad eriti nauditavaks saunarituaalid ja igal talul on siin oma käekiri.

Valgamaal asuva Vahi talu sauna keris on põhimõttelt nagu vanasti rehetubades, kütmine toimub eesruumist ja leil visatakse luugi kaudu otse ahju sisse, kus on 300 kilo kerisekive. Tegemist on tänapäeval vähe levinud vene saunaga, mille kütmine meenutab suitsusauna, alustatakse juba päev varem. Seda tüüpi saun annab tavapärasest kõvema niiskuse ja sobib ideaalselt vihtlemiseks. Saunaelamus Vahi talus on omaette rituaal ja sinna juurde kuulub väljaõppinud saunamees. Sinu jaoks köetakse ahi, pannakse valmis vihad ja visatakse ka õigesti leili. Vee, tee ja pausidega kestab protseduur kolm tundi. Parim uni on pärast seda garanteeritud ja ööbimine on lausa saunaraha sees.

Otepää kuplite vahelt leiab Toidupada talu, kus kunagisest tavapärasest suitsusaunast on nüüdseks saanud eksootilise elamuse pakkuja. Pererahvas räägib, et suitsusaunas olles tunnetad ajas tagasiminekut ja mõistad, kuidas esivanemad saunas ihu puhastamise ning vihtlemise kõrval ka hinge puhtaks said ja vaimset tasakaalu korrastasid. Kes aga soovib veelgi teravamat elamust, võib lisaks suitsusaunale supelda väljas terrassil asuvas kümblustünnis või hüpata talvel tiiki raiutud jääauku. Kuna saun võtab ikka päris võhmale, siis sai kohapeal süüa ja magada, kuid lastele meeldisid eriti just lõkkel valmistatud pannkoogid.

Tervisesportlaste lemmikpaigad on Valgamaal

Trenni teha on Kairele alati meeldinud. Mitmed tema peresõbrad on kirglikud sügisjooksude ja maratonide fännid. Valgamaa on kahtlemata piirkond, kus juba läbi aegade on loodud võimalused kestvusalade treeninguteks. Valgustatud matka- ja suusarajad on seal kandis normaalsus.

Perepuhkus koos treeninguga saab nende sõpruskonnas teoks Kääriku spordikeskuses. Paigas, kus on kõik selleks loodud ja välja arendatud. Ööbimiseks võib valida nii hotellitoad, kus on puhkealal isegi PS4. „Ükski laps ei vingu, sest päevane sport saab tasutud,“ naljatleb Kaire omast kogemusest. Vähem aga teatakse Käärikut kui tõelist veemõnude paradiisi. Kohapeal on ujumisrand ja väliujula koos hüppetorniga. Pärast treeningut ootab seltskondi mitu erinevat sauna, näiteks järve kaldal paiknev Greeni saun on suurte klaasakendega suunatud järvele ja mainimata ei saa jätta legendaarset puuküttega Kekkoneni sauna.

Vesi on lõõgastav ja parim viis puhkuseks, tõdeb Kaire. Boonus ongi tema meelest see, kui valikuid on palju ja vees saab mõnuleda kauni looduse keskel, linnakärast eemal.

Tegevuste elluviimist toetab meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevus „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ projekt nr 2014-2020.5.04.19-0389 „Ettevõtlusaktiivsuse kasv Valgamaal“.

Jaga
Kommentaarid