Ülekaal on Eesti laste seas tõusev probleem. Arst: lapsevanemad ei oskagi kahjuks tihti oma lapse ülekaalu märgata

„Kui lapsed ja noored toituksid paremini, siis oleks nende vastupidavus stressile ja vaimne võimekus suurem. Liigne suhkur segab ainevahetuslike protsesse närvisüsteemis. Isegi imikute ületoitmine toob kaasa patoloogilise rasvkoe tekkimise. Hiljem on inimese kehastruktuur hoopis teistsugune ja see toob kaasa probleeme üljeäänud eluks,“ tõdeb pikaaajalise kogemusega sisehaiguste arst, Loodus Biospa ravijuht dr. Natalia Trofimova.

Normkaalu jälgimine pole lihtsalt kellegi esteetiline kiiks või ühiskondlik surve - tegu on suure tervisepoliitilise küsimusega. Kaalujälgijad keskenduvad tihtipeale liiga palju välimusele ning kõrvalseisjale jääb tähelepanuta, et ülekaaluga kaasneb 90% tõenäosusega suurem terviserisk, sealhulgas diabeedirisk. Ülemäärane kehakaal on saanud pigem normiks kui erandiks. Kui täiskasvanud sellest aru ei saa, siis kuidas peaks laps suutma luua seoseid toitumise, patoloogilise rasvkoe tekkimise, ainevahetushäirete, maksale ja neerudele langeva lisakoormuse ja vaimse tasakaalu vahel?

Eelmisel aastal avaldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et Eesti elanikest 16–64aastastest iga teine elanik on ülekaaluline. Alus sellele tekib juba koolieelses eas. Liigne kehakaal võib anda signaali kolmest lahendamist vajavast teemast