Kuidas saab vihm taevasse, kuhu lombid kaovad?

Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES olekus vesi on veeaur. Veeaur on läbipaistev ja värvusetu. Sellepärast pole seda näha. Vee muutumine auruks on aurumine. Pärast aurumist seguneb veeaur õhuga.
Õhus on alati veeauru, täiesti kuiva õhku looduses ei ole.
Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus.

VÄIKE VEERINGE

Vee ringlemine maailmamere kohal on väike veeringe.

Kuidas vee ringlemine toimub?

Kõige rohkem vett aurub ookeanidest ja meredest. Õhku tõustes veeaur jahtub. Kõrgemates õhukihtides koguneb veeaur väikesteks piisakesteks. Piisad on kerged ja hõljuvad õhus. Alla nad ei lange. Väikesed veepiisad moodustavad kõrgel taevas pilvi. Kui õhk jahtub, tekib rohkem ja suuremaid veepiisku. Need ühinevad omavahel ja muutuvad lõpuks nii raskeks, et sajavad vihmana alla. Nii jõuab vesi tagasi veekogudesse.

SUUR VEERINGE

Vee ringlemine maailmamere ja maismaa vahel, kus osalevad ka siseveekogud on suur veeringe. Kuidas ringleb vesi suures veeringes? Osa maailmamerest aurunud vett kandub tuultega maismaa kohale. Seal langeb see sademetena maapinnale. Osa sellest veest aurub kohe uuesti ja tõuseb veeauruna õhku. Osa vett imbub pinnasesse ja moodustab põhjavee. Põhjavesi liigub aeglaselt maa sees, kuni jõuab uuesti tagasi jõkke, järve või merre. Osa maapinnale sattunud veest kasutavad ära taimed ja loomad. Nendest aurub vesi jälle õhku.

Kasutatud kirjandus: http://miksike.ee, http://www.kidsworldfun.com