Beebi läheb unekooli

Kadestan noori emasid, kes igal võimalikul hetkel imiku kõrval magada saavad. Isegi kui beebi öösel mitu korda ärkab, ei riku see kuldmagajast ema unerütmi - pärast titaga tegelemist uinub ta silmapilkselt. Mina kuulun õnnetuseks nende sekka, kes kord ärganuna enam üldse unel sabast kinni ei saa. Meie beebi oli seitsmekuune, ent ärkas ikka veel öösel iga paari tunni tagant. Minu väsimus oli sedavõrd suur, et mu emotsionaalne seisund tegi juba muret nii mulle endale kui ka lähedastele.

Elasin sel ajal Soomes, kus beebid saavad minna unekooli. Võtsime meiegi selle tee jalge alla. Poleks iial uskunud, et paar unekoolipäeva õpetavad beebi järgnevatel kuudel õhtust varahommikuni rahus magama ja annavad mulle energia, millega mägesid liigutada. Viimast polegi tegelikult vaja. Piisab, kui suunata energia titaga suhtlemisse, mängimisse ja niisama mõnusasse olemisse. Olin juba unustanud, mida see viimane tähendab.

Järgnevalt vastavad küsimustele Lahti unekooli töötajad Paula Huttunen ja Kaisa Rikkonen. Loodetavasti leiate vastustest häid nõuandeid ja julgustust abi paluda, kui endal jaks otsas.

1. Mis on unekool?

Soomes on unekool kohaliku omavalitsuse rahastatud ettevõte, kus pädev personal aitab beebiperedel unerütmiraskustega toime tulla. Unekool pakub nii praktilist abi kui ka asjatundlikke nõuandeid. Teenus on peredele tasuta.

2. Kas unekool on peale Soome levinud ka mujal?

Jah, unekool on rahvusvaheliselt levinud. Oleme käinud kohapeal tutvumas Saksa unekooliga. Seal töötab see pisut teistmoodi ja rangemalt, ent põhimõte on sama. Soomes alustati ettevõtmist 1992. aastal. Aja jooksul on saadud kogemusi ja tehtud ka väikesi muudatusi, et peredel oleks meeldivam unekoolis käia.

3. Beebi unekooli toonud ema võib tunda süüd - ma olen vilets ema, ei saa ise hakkama. Kuidas sellesse suhtuda? Kuidas üldse siia satutakse?

Tavaliselt soovitab perel unekooli tulla nõuandla personal, kes märkab, et ema on väga väsinud. Paljud helistavad ka ise. Oleme täheldanud, et kui isa helistab, siis on see märk, et ema jaks on piiri peal. Paljud võtavad kontakti ka selleks, et saada juhiseid, kuidas kodus toimida. Võib öelda, et suurem osa piirdubki nõuannetega, ilma et kohale tuleks.

Süütunnet ei peaks ema või pere unekooli tulles tundma. Beebi vajab puhanud ema. Viimase tunded mõjutavad beebi ja ema lähisuhet väga palju. Kui ema on pikka aega magamata ja kurnatud, võib suhe beebiga puudulikuks jääda.

Palju räägitakse masendusest, mis mõnikord emasid lapse sünni järel valdab. Masenduse ja magamatuse vahel on hägune piir. Kui ema saab piisavalt puhata, kaob tihti ka masendus. Unekool on hea võimalus neile beebiperedele ja emadele, kellel lähedaste tugivõrgustikku pole.

4. Mille alusel beebisid unekooli võetakse? Kas siia saab tulla igaüks?

Rangeid kriteeriume ei ole, aga üldiselt ei võta me vastu alla viiekuuseid beebisid. Laps peaks ka sööma juba tahket toitu. Muid nõudeid pole, kõik on teretulnud. Järjekorra pikkus on meil Lahti unekoolis paar-kolm nädalat. Pealinnas võib see pikem olla.

5. Mida unekoolis beebiga tehakse?

Meil kestab üks tsükkel kolm ööd. Vanemad toovad beebi õhtul kell kuus siia. Vestleme ema-isaga ning laseme neil täita unekooli küsimustiku. Seejärel annab ema beebile süüa ja paneb ta voodisse. Hiljemalt kell üheksa õhtul lähevad vanemad koju ning tulevad hommikul kell kuus tagasi. Unekoolis paneb ema beebi magama ja on hommikul, kui laps ärkab, teda tervitamas.

Korraga on unekoolis kaks beebit, kes magavad eri tubades, ja üks hoidja, kes nende järele valvab. Hoidja peab öökirja, kuhu on märgitud, millal beebi ärkas ja mida tegi. Vanemad saavad seda lugeda ja hiljem võtavad selle koju kaasa. Paljud vanemad on öökirja lugedes üllatunud, kui vähe beebi ärkas ja kui kenasti toime tuli.

On tähtis, et laps jääks õhtul magama voodis, mitte ema rinnal. Muidu tahab ta unest virgudes sinna tagasi. Kui beebi öösel ärkab, läheb hoidja teda vaatama. Olles veendunud, et laps on rahunenud, tuleb ta ruumist välja ega jää pikemalt kussutama. Beebid õpivad kiiresti ära nii head kui halvad kombed.

Pärast unekooli on tähtis ka kodus samu juhiseid järgida. Muidu ei saa head tulemust tagada. Kuid 90%-l meie unekoolis käinutest on ettevõtmine õnnestunud. Paar nädalat pärast unekooli helistame perele ja küsime, kuidas beebi unerütm sujub. Kui asjad lähevad kehvasti, saab siia ka tagasi tulla. Tavaliselt piisab aga ühest korrast, kui vanemad on valmis unekoolist saadud juhiseid järgima ja elukorralduses muutusi tegema.

6. Millise koolituse on saanud personal, kes unekoolis beebidega tegeleb?

Siin on tervishoiu- või sotsiaalala koolituse saanud töötajad. Ja muidugi on tähtis, et inimene oleks soe ja beebisõbralik.

7. Kuidas kodus unekooli läbi viia? On see üldse võimalik?

Vaja on meelekindlat, rahulikku täiskasvanut ja usku ettevõetusse. Ei kulu palju öid, et harjutada beebi omaette magama. Üks vahele jäänud või poolikult magatud öö ei põhjusta puhanud täiskasvanule erilist vaeva, aga väsinud emale on hea uni hindamatu väärtusega. Seega võiksid emad ja beebipered tahket toitu sööva lapse mõnikord ööseks näiteks vanavanemate juurde jätta. Tähtis on, et beebi uinuks omaette toas, ilma täiskasvanuta.

Tavaliselt arvatakse, et beebi äratab öösel vanemad. Tegelikult võivad lapsega samas toas magavad vanemad hoopis üles ajada beebi, kelle uni on pindmises faasis.
Sussutamine ja titaga jutustamine, kui viimane juhtub öösel ärkama, ei ole vajalik. Kui laps nutab, piisab sellest, kui minna vaatama, kas kõik on korras, pakkuda talle lutti ning beebi rahunedes toast väljuda. Ei ole vaja jääda ootama, millal ta uinub.

Kodus saab unekooli läbi viia nii, et isa harjutab beebit eraldi toas magama ning ema puhkab samal ajal omaette. See aga eeldab suurt maja, kus ühes majaotsas toimuv ei kosta teise.

8. Kas unekoolil on lapse edasisele arengule ja isiksusele halbu mõjusid?

See on küsimus, mille esitavad meile paljud emad. Unekoolil ei ole negatiivseid tagajärgi. Beebid on siin ja ka hiljem kodus rõõmsameelsed. Last võib palju enam kahjustada suhe väsinud ja masendunud emaga. Unekooli üks idee ongi ennetada kriitilisi olukordi ja käitumisviise, milleni magamatus ja viimase piirini jõudnud väsimus võivad viia. Oluline on sekkuda probleemidesse võimalikult vara, et kriitilist faasi üldse ei tekikski.

MEIE SAIME ABI

Sellest on täpselt seitse aastat, kui ma oma seitsmekuuse beebiga Lahti linnas unekooli läksin. Otsus ei sündinud kergelt. Kõigepealt kahtlesin, kas minu beebi üldse ongi kehv magaja. Ehk on viga hoopis minus? Mõtlesin ka, et võib-olla on mõne ema olukord veel hullem ja mina võtan tema eest koha ära.
Seitsme aasta eest toimis unekool Soomes nii, et ema jäi koos beebiga ööseks sinna. Laps magas ühes majatiivas ja ema teises. Unekoolis oli korraga üks ema koos lapsega ja tsükkel kestis seitse päeva.

Juhtus see, mida ma ei uskunud. Kõige selgemini on mul meeles esimene unekooliöö, mil ma üldse sõba silmale ei saanud. Kogu öö püüdis mu kõrv kinni hääli, mida tõlgendasin beebi ahastava nutuna minu järele. Olukorda raskendas see, et tita sai sel ajal pelgalt rinnapiima. Võib ette kujutada, mis juhtub seni iga öö paari-kolme tunni järel imetanud emaga, kui ta ühtäkki uneajal üldse ei imeta.

See esimene öö unekoolis oli mulle valulik nii emotsionaalselt kui füüsiliselt. Hommikul vara ootasin kannatamatult, millal ärganud beebi minu juurde tuuakse - tõenäoliselt sama muserdatud olekus kui mina. Suur oli mu üllatus, kui hoidjatädi süles sisenes tuppa reibas beebi ja, uskuge või mitte, koguni naeruvinega suul. Mind märgates muutus naeruvine küll väikeseks nutuvõruks.
Järgmised ööd möödusid kenasti. Minu keha harjus öösel mitte imetama, magasin sügavalt ja siis, puhanuna, andsin beebile süüa. Rinnaga toitmist ma ei lõpetanud. Beebi sai nii hommikuti, päeviti kui ka õhtuti tahke toidu peale rinnapiima. Lõppes lihtsalt öine toitmine.

Elu pärast unekooli

Unekooli lõppedes oli meil mehega väike hirm - mis siis, kui kodus jätkub tuttav öine trall ja nutt? Ent hirm oli asjatu. Beebi ei ärganud öösel kordagi ka oma toas võrevoodis magades. Vähemalt me ei kuulnud seda. Öine nutt oli lõppenud. Lapse üheaastaseks saades läksid ööd küll pisut rahutumaks, aga võrreldes olukorraga, mis meie peres oli enne unekooli, olid need siiski talutavad.
Unekool muutis meie pereelu paremaks. Mul oli energiat, et kodutöödega toime tulla ja lapsele rõõmsam ema olla. Kogu pere oli endisest erksam.

Kas unekool võis põhjustada lapsele trauma, mis avaldub hiljem? Ma ei tea. Ma ei täheldanud vahetult unekooli järel ega ka hiljem lapsel meeleolulangust või muud negatiivset. Ma ei arva, et unekool on ainuõige lahendus. Emad on lihtsalt erinevad - mis on õige ühele, ei pruugi seda olla teisele. Kuid nii emale kui lapsele on kasulik abi otsida, kui magamatus muutub väljakannatamatuks. See ei ole isekas, see on arukas.

Loe samal teemal veel...