Kunstpiim süstlas

Kuid järgnevaks ei valmistanud mind ette ükski raamat ega loeng. Pärast võrdlemisi keerulist sünnitust sain kui puuga pähe, kui väike alakaaluline beebi piimast ja selle kättesaamisest kuigi palju ei arvanud ning kaalukaotusest hoolimata und kallimaks pidas. Seda seni, kuni nälg teisel päeval kohale jõudis ja ta sellest tundidepikkuse nutuga teada andis.

Järgmine ööpäev möödus ainult süüa pakkudes. Beebi oli agar rinda võtma, kuid probleem oli selles, et seda, mida süüa, polnud. Lisaks oli juba teisel päeval imetada põrguvalus. Kreemid-salvid ei aidanud ja nii üritasin pisaratega võideldes väikest kõhukest täita.

Kui sain aru, et meil on probleem, palusin appi imetamisnõustaja. Küsisin abi reedel, kuid teisipäevaks, mil kodutee ette võtsime, polnud ta meie juurde jõudnud. Sattusime sünnitushaigla virvarris hoopis olukorda, kus meile pisteti kolmandal päeval pihku süstal rinnapiimaasendajaga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid