10.03.2019, 17:00

Viielisest Eesti teismelisest sai depressioonis eneselõikuja| Midagi sellist poleks mu ema minust iial oodanud

Enesevigastamine tundub enamikule olevat midagi sellist, millega tegelevad need, kes on justkui teiselt planeedilt. Mu emagi sai olukorrast teada alles paar aastat hiljem, kui olin juba muutunud nii enesele kui ka teistele ohtlikuks. Suutsin seda kõike varjata poolteist aastat...

Toimetas Kerttu Jänese

Foto: Pere ja Kodu

FOTO: Illustratsioon: Kristel Karp

See ilmselt pole kõige mõnusam lugemiskogemus, kuid siit see tuleb. Olen 14aastane tüdruk, mul on diagnoositud sügav kliiniline depressioon, bipolaarne häire ja toitumishäire, kuid need on lihtsalt tuimad meditsiinilised terminid. Reaalsus nende taga on palju karmim.

Loe, millest Pere ja Kodu märtsinumbris veel kirjutame SIIT

Mäletan, et esimesed muutused minu emotsioonides olid umbes kümneaastaselt. Ema oli ilmselt totaalses segaduses, mõtles, et tema laps on suureks saamas ja tahab iseseisvuda.

Kommenteeri Loe kommentaare