On illusioon, et beebi üksnes joob rinnapiima, tudub, pissib-kakab ja kordab kõike taas. Nad ei oska uinuda, neil hakkab igav, neil on ebamugav, nad tahavad jutustada ja vihastavad kui sa nende jutust aru ei saa. Aga püüa siis lalisevast meritähest aru saada. Pead olema mõtetelugeja ja säilitama samal ajal rahu.

Mu plika pajatas palju kui oli beebi-ealine, tegin tähtsat nägu ja küsisin küsimusi, näiteks “ja mis siis sai?; ahahh, ja mis Sa ütlesid; ongi nii?; tõsijutt” jne. See rahustab beebit ja Ta arvas tõsimeeli, et saan Tast aru. Tundsin end siis hea emana. Kahjuks ei maganud Ta peaagu, et üldse ja oli tõsine rinnasõltlane. Päevad ja ööd magas Ta rind suus 40 minuti kaupa. Heal päeval ja ööl lausa 1,5 h kaupa. Olin kohutavalt väsinud ja ihkasin vaid magada, kasvõi 3 h järjest. See aeg oli karm ja tundsin end isekana, mõtlesin vaid sellele, et saaks vaid lapse isaga jätta ja magada. Õnneks lapsed kasvavad mühinal ja uneprobleemid hakkasid peagi leevenema, ka jutt muutus selgemaks.

Olin end algusest peale harjutanud, et seletan lapsele enne igat tegevust, mida ja miks ma teen, seega oli minu jaoks normaalsuseks muutunud selline omaette rääkimine. Toidupoes ja tänaval võisin aga imelikke pilke näha. Arvati vist, et ma olen küll hull peast. Pidin oma terava keele hammaste taga hoidma ja tähtsa näoga mööda jalutama. Taaskord suur eneseületus, sest suu peale kukkunud ma ei ole. Arvan, et tänu sellele räägib mu nüüdseks 2,4-aastane uskumatult ladusalt. Lisaks on muidugi abiks olnud lõputud raamatute ettelugemise päevad. Just, päevad. Kui ilm on kehva, mida Eestis juhtub päris tihti, ja õue ei tahaks isegi koera saata, siis oledki lapsega kodus. Püüad leida tegevust lapsele, mis paeluks. Siinkohal pead olema ehitaja, leiutaja, mustkunstnik ja kui vaja siis ka vaikselt istuv, mõtisklev ema, sest mõte jookseb kokku. Õnneks on lapsed piisavalt võimekad, et leiavad ise endale ootamatult tegevust ja saad tunda rahulolu, sest kõik su püüded, suunamised ja tegevused on siiski märgatud ja kõrvataha pandud.

Mu abikaasa ütleb sageli, et ma ei oska puhata. Aga nii tegelikult on olnud juba enne esimese lapse ootust ja sündi. Elukutseline rööprähkleja. Ja see on tulnud tegelikult suureks abiks, kui olla kodus lapsega, kes ei maga ja alguses üksi ei soovi mängida. Kodus on aga vaja koristada, süüa teha ja söök koju osta, pesu pesta ja pesu ka kuivama panna, pärast kokku lappida jms — tavapärased tegevused ja ei võta ju kuigi palju aega. Aga kui sul on paarikuune beebi, kes ei tudu või aastane, kellel tulevad hambad, siis see tegevus on leebelt öeldes võimatu. Tuleb taas meelde Raul Sepper ja Juss Haasma — sein on ees.

Delegeerimisoskus ja oskus abi paluda, mida minul ei olnud ja ei ole siiani hästi välja arenenud, on siinkohal hädavajalik. Ei tohiks olla piinlik kutsuda appi ema, ämm või sõbranna, et saaksid tehtud hädavajalikud kodused toimingud. (Jah, pere on ju ema ja isa aga tavaliselt on isad tööl ja ausalt, ma ei tahaks niigi väsinult abikaasalt pidevalt paluda, et palun tee nüüd seda ja palun tee nüüd toda. Ta ei pea neid asju kodus märkama, sest ümberlülitamine töölt kodurežiimile võtab omajagu aega.) Ometi teeb abi palumine mulle ja ka paljudele teistele emadele häbi. Mäletan oma lapsepõlvest, et ema tegi sügiseti mahla, kompotte ja moosi. Aastaringselt pesi pesu masinaga, millel polnud loputus-süsteemi (Ta loputas pesusid vannis), kokkas viieliikmelisele perele kolm korda päevas süüa ja palju muud-kõik sai tehtud aga mille arvelt? Lastega mängimise, oma aja ja puhkuse. Siinkohal peab koduses elus panema paika, mis on oluline ja määratleda oma päev ja kava. Ja see ongi üks kõige raskemaid tegevusi emale, kes on lapse või lastega kodus.

Aga kuidas saada lahti sellest närivast süütundest, kui soovid puhata, aga mustapesukast ajab üle? Kuidas saad öelda lapsele, et ma hetkel ei saa lugeda seda raamatut, sest pean tolmu tõmbama? Lihtsalt — see näriv süütunne, kohusetunne ja tung, et kodu oleks puhas, korras, lapsed tipp-topp riides, laual mitu tundi vaaritatud toit ON vaid sinu, kui ema, mõtteis kinni! Aga mis saab, kui laps läheb aeda või õue särgiga, kus on väike auk? Kui saab õhtusöögiks kalapulka? Kui tolmurull jookseb mööda maad? Teate, mitte midagi! Aga mis saab, kui ema võtab pool päeva puhkust ja loeb raamatut? Või istub laste juurde maha ja mängib nendega koos? Või kallistab ja musitab oma abikaasat kui Ta koju jõuab ja tänab, et Ta on hea mees? Teate, harmoonia ja rahulolu. Naer ja hea tuju. Positiivsus ja rõõm. Kõlab ju hästi, eks!

Palusime emadepäeva eel kirjutada Pere ja Kodu lugejatel emaks olemise väljakutsetest, kingime ühe loo autorile tänuks spaapaketi kahele. Vilvy inimlikult elulises loos tunneb ilmselt end nii mõnigi ema ära.

Konkursi auhinna, spaapaketi kahele, paneb välja Lavendel Spa Hotel.

Killuke puhkust on lapsevanema tagasihoidlik unistus! Ja kui vajad väikest energiasüsti, et taas jaksata, siis tule ja naudi … Terake turgutust väsinud lastevanematele.

Lavendel Spa Hotel asub Tallinna külje all, looduslikult kaunil Viimsi poolsaarel.

Meri ja supelrand jäävad hotellist vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusele. Tallinna kesklinna jõuab 15-minutilise autosõiduga. Bussipeatus asub hotellist 200-meetri kaugusel. Tee kulgeb mööda mereäärt, mis kindlustab kauni merevaate sõidu ajaks.

Pakett sisaldab:
– Majutus kahekohalises standardklassi toas
– Lavendel Spa sauna- ja lõõgastuskeskuse piiramatu kasutus kuni kella 22:00-ni
NB! Alates kella 18:00 on sauna- ja lõõgastuskeskus vaid täiskasvanute päralt.
– Värskendav saunajook mõlemale külalisele
– Numbritoas ootamas magus tervitus
– Hommikusöök buffet lauas
– Üks lõõgastav hoolitsus külalise kohta valikust:
Pinguldav massaažihooldus näole /30 min/ (sobib nii naistele kui meestele)
Kehakoorimine /30 min/
Massaaž lõõgastava palsamiga /30 min/
Laavakivi massaaž seljale /30 min/
Jalamassaaž /30 min/
Pea- ja juustemassaaž /30 min/
– 2-käiguline õhtusöök restoranis LUU.

Jaga
Kommentaarid