Ma ei soovi kunagi enam lapsi...

“Mu süda tilkus verd, kuid teadsin, et rohkem lapsi ma siia ilma kanda ei taha. Samuti mitte süüa 20 aastat tablette,” tunnistab Airike, kes lasi end steriliseerida.

Lõuna-Eesti külakeses elav Airike (40), Mardi (11), Kreete (8) ja Mari (5) ema, lasi end steriliseerida viis aastat tagasi – samal ajal, kui keisrilõikega sündis ta kolmas laps. Tegelikult oli tal see plaan juba pärast teise lapse sündi, sest mõlemad rasedused olid olnud väga keerulised. Teise lapse­ootuse viis viimast kuud ta lihtsalt lebas voodis, sest kogu aeg iiveldas. Mees oli pärast teise lapse sündi aga kategooriliselt steriliseerimise vastu.

“Tulin mehele siis vastu, sest talle lapsed väga meeldivad ja tal oli suur soov veel üks laps saada. Samas otsustasin, et kolmas jääb viimaseks,” räägib Airike. Pärast pesamuna sündi üritas mees Airikest veel kord ümber veenda, ent naine jäi endale kindlaks, öeldes: “Võin ümber mõelda, kui ütled ühe mõjuva põhjuse, miks peaksin 20 aastat tablette sööma.” Et mehel mõjuvat vastuargumenti ei olnud, lasi Airike otsuse teoks teha.

Korra on mees, kes õnneks lastekasvatuskoormat meeleldi jagab, avaldanud kahetsust... et tahtnuks veel lapsi. Ent pesamuna on sügava puudega ja neil on tegemist niigi. Lapse geenirike raseduse ajal uuringutega välja ei tulnud, kuid Airike polnuks võimeline ka aborti tegema. “Ma ei suudaks elada teadmisega, et olen teadlikult oma lapse tapnud,” põhjendab ta.

Keha dikteeris otsuse

Loodus on andnud Airikesele kitsa vaagnaga hapra keha, mistõttu on kõik ta lapsed sündinud keisri­lõikega. “Esimest, poega, üritasin ise sünnitada, aga tundidepikkune katsetamine lõppes erakorralise keisriga,” meenutab ta. “Edasi soovitas arst juba ise keisrit.”

Steriliseerimismõtte istutas Airikese pähe sõbranna. Arst toetas seda, kuna kolm keisrilõiget tähendanuks järgmisel rasestumisel riski ja spiraali talle vaagnakitsuse tõttu paigaldada ei saanud. Tuttavatelt on Airike aga kuulnud, et sageli ei taha arstid naise steriliseerimissooviga nõustuda. “Ühtpidi on see protseduuri lõplikkuse tõttu mõistetav. Teisalt tuleks arvestada ka naise läbikaalutud otsust. Kui ta läheb arsti juurde, et lasta abort teha, pole üldjuhul probleemi. Kui ta aga rohkem lapsi saada ei taha ja soovib steriliseerimist, sellest keeldutakse. Miks, ma ei saa aru! Kas abort või tabletid on paremad?” küsib Airike.

Pärast viimast keisrilõiget, mil ühtlasi lõigatigi tema soovil läbi munajuhad, tundis ta ennast isegi paremini kui pärast eelmisi lõikusi. “Lisaks sellele, et keha taastus kiiresti, tundsin tohutut vabanemist. Ma ei pidanud enam muretsema, et jään rasedaks.” Kuna ühtpidi oli otsus kindel ja teisalt paratamatu, pole Airike seda kahetsenud.