Lastepsühholoog soovitab: neid kuut nõuannet järgides läheb su laps rõõmuga kooli või lasteaeda

Õppeaasta alguseni on jäänud kõigest paar nädalat. Pered teevad viimaseid ettevalmistusi selleks, et laps läheks lasteaeda ja kooli rõõmuga. Väike Päike lastepsühholoog Olga Luptova selgitab, kuidas oma lapsi toetada, et uus algus kõigile osapooltele valutum oleks, olgu siis koolis või lasteaias.

Suhtuge lasteasutusse hästi!

Uurimused näitavad, et lastevanemate (eriti emade) suhtumine lasteasutusse mängib suurt rolli nii lasteaia kui kooliga kohanemise protsessis. Kui lapsevanem suhtub ise kooli või lasteaeda positiivselt, saab laps signaali, et seal on hea ja turvaline olla. Lapsevanemad võiksid igapäevases suhtluses edastada sõnumeid, mis väljendavad eelkõige seda, kui tore on lasteaias / koolis käia.
Kodus võiksid kõlada järgmised laused: “Lasteaias on väga tore! Seal on toredad mänguasjad, maitsev toit, uued sõbrad”.

“Koolis on tore olla, seal Sa õpid uusi asju, suhtled sõpradega, leiad uusi hobisid”. Sama reegel kehtib ka õpetajasse suhtumise kohta. Kui lapsevanem väljendab enda lugupidavat ja head suhtumist õpetajasse, õpib ka laps seda inimest lihtsamalt usaldama.

Kui lapsevanemal on küsimusi või talle ei meeldi midagi lasteaias, tasub sellest kindlasti rääkida, aga mitte lapsega (ega lapse kuuldes), vaid abikaasaga, õpetajaga, lasteasutuse juhatajaga.

Tehke eeltööd

Uurige lasteasutuse kohta infot, käige kohal, küsige küsimusi, saage tuttavaks õpetaja ja ruumidega õnne õppetöö algust. Leidke selleks piisavalt aega ja mõelge enne läbi, mis on teie jaoks oluline - siis oskate ka õigeid küsimusi küsida. Samuti tuleb eeltööd teha lasteaias ja koolis vajaminevate oskustega: mida peab laps oskama sõimerühmas või esimeses klassis? Valmistage last aegsasti ette ja harjutage koos.

Lasteaialapsed võiksid osata iseseisvalt süüa ja juua, potil käia (või vähemalt teada, mis on pott), oma järjekorda oodata, mänguasju jagada ja neid pärast mängimist ära koristada jpms.

Koolilapsed võiksid osata end ise teenindada (ise riideid vahetada ja neid õigesse kohta panna, oma kooliasju koolikotti panna, oma söögikoht puhtana hoida, rahumeelselt konflikte lahendada).

Koolilapse jaoks on olulisi oskuseid tegelikult väga palju ja lapsevanem saab nende omandamise tähtsusest tavaliselt aru alles siis, kui kool juba alanud on: näiteks osata kodu uks lukku panna, üksi ühistransporti kasutada, osta endale poest süüa jne.

Lapsele on palju kergem kohaneda lasteasutusega siis, kui tal on vajalikud oskused juba käes ning need on lapsevanemaga eelnevalt läbi arutatud. Kindlasti tasub konsulteerida õpetajatega, aga ka oma tutvusringkonnas olevate lapsevanematega, kes on hiljuti sama tee läbi käinud.

Eeltööd saab teha ka õppeaastaks vajalikke asjade osas. Ärge jätke asjade ostmist viimasele hetkele, varuge vajalikud kooli- ja lasteaiatarbed aegsasti ning võimalusel kaasake last otsustusprotsessi: peab ju tema neid terve aasta kasutama.

Seadke realistlikud eesmärgid

Lasteaeda või kooli minek on igale pereliikmele uus olukord ning kõik vajavad kohanemiseks aega. Esimestel kordadel ei peagi laps lasteaeda jääma suure rõõmuga, kõik on tema jaoks uus! Tasa ja targu uue elukorraldusega harjudes leiab ta sõpru ning hakkab usaldama õpetajaid. Samamoodi on kooliga. Lapsel võib olla raske kohaneda uue kohaga, uute inimestega, uute ülesannetega - iga laps on erinev. Ta elu muutub ning on normaalne, et ta muretseb, kardab või väsib kiiresti.

Ka täiskasvanutel on vaja aega suurte elukorralduslike muudatustega kohanemiseks. Kindlasti tasub meeles pidada, et lastel on vähem ressursse, teadmisi ja oskusi, et enda tunnetega toime tulla.

Toetage last

Peegeldage lapse tundeid olukordades, kus lapsel on raske, ja toetage teda. Lühidalt tähendab peegeldamine seda, et anname lapse tunnetele sõnad ja peegeldame läbi enda, mida meie arvates laps tunneb. Selline suhtlusviis toetab last, aitab lapsel oma tunnetest paremini aru saada ning õpetab, kuidas nendega toime tulla. Sama oluline on lapse sõnavara arendamine tunnetest rääkimise kaudu.

Pange prioriteedid paika

Mõelge, mis on teie jaoks oluline? Kas on tähtis, et laps hakkaks kohe esimesest päevast kõiki tegevusi kaasa tegema (muusika, liikumine)? Või et ta koolis käies kohe esimesel nädalal inglise keeles rääkida oskaks? Äkki on oluline hoopis see, et laps tunneks end hästi ja läheks rõõmuga kooli või lasteaeda? Turvatunne ja emotsionaalne heaolu on tegelikult õpiprotsessis esmatähtsad: uusi asju saab õppida vaid siis, kui lapsel on turvaline ja hea olla ning see turvatunne võib võtta aega.

Jälgige oma last

Iga laps on individuaalne ning tema kohanemise protsess on unikaalne. Mõned lapsed kohanevad uue olukorraga lihtsalt ja kiiresti, kuid mitte kõik. Jälgige oma last: lapsevanem on ju oma lapse ekspert ja teab teda kõige paremini. Kuidas laps ennast pärast lasteaeda või kooli tunneb? Kas tal on energiat? Kas tema seedimisprotsess on korras? Kas ta jääb magama kiiresti ning magab hästi võihoopis ärkab tihti? Kas tema käitumine on muutunud? Kas laps muretseb palju?

Kõik need muutused on normaalsed, kui need on lühiajalised ja lähevad kiiresti mööda. Kui muutused on pikaajalised ning te olete enda lapse pärast mures, tasub abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda.

Oluline on meelde tuletada, et lapsevanemad võiksid psühholoogi poole pöörduda ka siis, kui nad ei saa enda tunnetega hakkama. Mõnikord on vanemal endal väga raske last lasteaeda või kooli viia: nad muretsevad lapse pärast liiga palju, neil on enda lapsepõlvest nii halvad mälestused, et see hakkab mõjutama kohanemise protsessi.