Siseministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vastuskiri, miks emadele maksti vanemahüvitisi valesti: ametkondlik viga tuleb taandada inimese, mitte süsteemi kasuks
Viidatud artikkel: Sotsiaalkindlustusamet maksab värsketele emadele vanemahüvitist valesti
Alates perehüvitiste seaduse jõustumisest 01.01.2017 on seaduses sätestatud, et vanemahüvitis nõutakse tagasi, kui hüvitisega samal ajal saadakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Sotsiaalministeeriumi ettepanekul lisati 2017. aasta lõpus seadusesse täiendav säte, mis seda põhimõtet sõnaselgelt kinnitab. Käesoleva aasta 1. juulil jõustunud säte ütleb, et vanemahüvitist ei maksta isikule, kellel makstakse sünnitushüvitist. Seega lisandunud sätte puhul ei ole tegemist uut õigust loova muudatusega vaid juba varem kehtinud põhimõtte täiendava lahti kirjutamisega.
Emadelt ei nõuta midagi tagasi
Kui vanemahüvitiste väljamaksmisega tegelev Sotsiaalkindlustusamet hakkas 1. juulist kehtima hakanud seadusemuudatust rakendama, selgus, et amet on tõlgendanud seni seadust osadele lapsevanematele ettenähtust soodsamalt. Sotsiaalkindlustusamet oli maksnud väga väikese vanusevahega laste sünni korral vanemahüvitist lapsevanemale, kellele maksti samaaegselt ka sünnitushüvitist, kuid see ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Tulevikus on selline viga välistatud, sest vastavalt varasemalt vastu võetud muudatuste kavale asendub sünnitushüvitis alates 1. aprillist 2022 ema vanemahüvitisega.
Praegu kuulub perehüvitiste seaduse temaatika Siseministeeriumis rahvastikuministri valdkonda. „Vea selgudes kaalusime koos Sotsiaalkindlustusametiga, mis oleks nii inimeste kui ka riigi huvides antud juhul parim tegutsemisviis. Oli selge, et ameti poolt tehtud viga tuleb taandada inimese, mitte süsteemi kasuks. Seega jõuti järeldusele, et Sotsiaalkindlustusameti vea tõttu enam toetust saanud peredelt raha tagasi nõudma ei hakata. Samas ei saa nõuda võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ebaõige halduspraktika jätkamist, seega ei saanud ebaõige maksmine jätkuda. Seda põhimõtet toetab ka õiguskantsler," selgitas Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg. Ka juba tehtud perehüvitiste määramisi me ümber ei tee ja need makstakse inimestele kuni lõpuni välja. Kõik enne halduspraktika muutmist tehtud määramised jäävad kehtima nii, nagu need tehti.
Lapsevanem saab ise valida, kas soovib sünnitus- või vanemahüvitist
Nii Siseministeeriumi kui ka Sotsiaalkindlustusameti seisukoht on, et vanemahüvitise maksmine peab olema seadusega kooskõlas. „Sotsiaalkindlustusamet hakkas alates juulist hüvitist maksma korrektselt, et oleks tagatud lapsevanemate võrdne kohtlemine. Kõigile väikelapsega kodusolevatele lapsevanematele tagatakse samaaegselt üks asendussissetulek nende enda valikul – kas sünnitushüvitis või vanemahüvitis. Ühe asendussissetuleku põhimõte kehtib kõigile lapsevanematele, sõltumata sellest, kas tegu on laste järjestikuse sünniga või mitte," märkis Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov. „Me vabandame, kui oleme inimestele ekslikku infot jaganud. Kindlasti tegeleme aktiivselt sellega, et kõigis meie infokanalites oleks see teema edaspidi üheselt mõistetav ja inimestele selge," lisas ta.
Nagu artikli juures olev õiguskantsleri büroo seisukoht ütleb, pole mõistagi lubatav, et haldusorgan jagab inimestele eksitavat infot või kohtleb inimesi hüvitiste võimaldamisel erinevalt. Samas on Riigikohus öelnud: „Võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes. [...] Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist." Seega pole juriidilist õigust nõuda, et Sotsiaalkindlustusamet oma praktikat jätkaks.
Eesti vanemahüvitise süsteem on üks heldemaid kogu maailmas. Riik on vanemahüvitise süsteemi ka pidevalt täiendanud, nt isa täiendava vanemahüvitisega on loodud rohkem võimalusi isale lapse ja perega koosolemiseks. Lisatud on paindlikkust pere- ja tööelu veelgi paremaks ühildamiseks - pered saavad kasutada neile ette nähtud vanemahüvitist kolme aasta jooksul. Vanemahüvitisega samaaegselt töise tulu teenimise võimalusi on laiendatud – kuni pooleteise kordse keskmise palga teenimisel vanemahüvitis ei vähene. Pikendatud on järjestikuste laste sünni vahemikku, mille puhul säilib sama suur vanemahüvitis, kahelt ja poolelt aastalt kolmele aastale.
