Selgituste jagamisest väsinud 3 lapse ema: mulle meeldib olla kodus! Laste kasvatamine on vanemate, mitte lasteaia töö

"Kodus on mul 11-aastane neiu, kes sai omal ajal lasteaias käia, sest olukord lihtsalt oli keerulisem ja nii oli vaja. Aga käis ka ikka ainult siis, kui ma olin tööl ehk umbes kaks päeva nädalas. Täna aga saan pakkuda väiksematele, kes on 3-aastane ja 1,5-aastane, täiskohaga ema kohalolu. Ei, ma ei ole õpetaja, vaid ema," räägib Eiliki, miks ta on otsustanud olla lastega kodus. Ta on väsinud selgitamast kõigile küsijatele oma otsuse põhjuseid ning ei nõustu väitega, et ilma lasteaiata ikka ükski laps ei saa.

"Mu lapsed mängivad iseseisvalt, teevad minuga kodutoimetusi ja vahel tõesti uudistame ka nende mänguasju. Mu pooleteistaastane moodustab kolme-neljasõnalisi lauseid, tunneb ruumide nimetusi, toidab end, riietab end, laskub vestlusesse, kui tunneb, et tahab kaasa rääkida. Kolmene joonistab, vaatab raamatuid, riietub, peseb, abistab nooremat, uudistab tähti ja numbreid. Ja ma ei tegele sugugi päevast-päeva neile asjade õpetamisega," nendib Eiliki.

"Tihti satun ma olukordadesse, kus pean ennast õigustama ja selgitama, miks ma jumaldan olla kodus oma pisikestega. Mina leian, et see on iga vanema isiklik valik ja pole õige maha teha neid, kes ei soovi oma lapsi lasteaeda panna. Selleks, et olla kodus, ei pea muide olema superema, vaid lihtsalt ema, kes armastab oma lapsi," leiab ta. "Meie eluviisi parim osa on see, et pole mitte kuskile kunagi kiiret – kui tahame, magame kõik koos lõunaund!"

Eiliki ei ole enda sõnul sugugi lasteaia vastane ning leiab, et ka lasteaial on omad plussid, ent tema sõnul on lasteaed siiski mõeldud pere toetuseks laste kasvatamisel, mitte selle jaoks, et lapsi vanemate eest kasvatada. "See on loodud abiks siis, kui vaja ise tööl olla või kui vaja endal hingata veidi. Mul on tugi kõrval ja ma ei vaja lasteiaia abi!"

Eiliki reastab kõige tavalisemad küsimused ja väited, mida ta on kohanud, kui selgub, et ta lapsed lasteaias ei käi. Ta lisab ka vastused:

Kas sa ei karda, et su lapsed ei õpi sotsialiseeruma?

Ei, ma karda seda, kuna ma liigun nendega ka teiste inimeste seas ja ma ei hoia neid toas luku taga. Jalutades me arutleme ka maailma asjade ja käitumise üle jne. Lisaks saavad nad sotsialiseeruda teiste lastega mänguväljakutel ja sugulastega kogunemistel ning mul on ka sõbrannasid, kellel on lapsi.

Nende immunsus ei arene piisavalt ja ta jääb kindlasti koolis kogu aeg haigeks!

Immuunsus areneb ka siis, kui lasta lapsel olla laps. Nad saavad maal kasvõi mulda süüa, kui neil peaks see isu olema. Ja pealegi – viiruseid saab koju tuua ka poest ja tänavalt, mitte ainult lastekollektiivist. Immuunsust turgutab ka mitmekesine toit ja vitamiinid.

Kas neil kodus igav pole? Ja kas ennast ära ei tüüta?

Pole veel kuulnud küll, et neil oleks igav, kuna nad genereerivad kahekesi kogu aeg midagi ja sisustavad minu aega oma rumalustega. Ja kui mul tuleb tuju minna kuskile, siis tulevad nad ju kaasa. Ja miks peaksid mind mu oma lapsed ära tüütama? Kui vahepeal jooksebki kett maha ja vaja hingata, siis ma saan seda alati teha, kui abikaasa on kodus.

Nad ei õpi ju ei lugema, kirjutama, teistega arvestama ega tiimitööd tegema?

Lugemis- ja kirjutamisoskust saab arendada ka igapäevaste toimetustega. Mu oma abikaasa on kodune laps olnud ja ka mina olin viimasel kooliks ette valmistaval aastal enamjaolt kodune. Mind õpetas lugema minu ema. Kooli läksin kohe teise klassi katsete alusel, kuna minu kool ei pakkunud tol ajal esimest klassi.

Ja teistega arvestamine ja tiimitöö kujuneb nagunii kui lapsi on rohkem kui üks. Alati tuleb kodus teistega arvestada ja kõik panustavad kodustesse toimetustesse. Minu arust see ei erine mitte kuidagi sellest, kui laps pannakse lasteaias teistega koos midagi tegema.