Kristjan Pihl meeldejäävast hetkest lapsepõlves: nüüd tahan, et mu väike tütar Asta tunneks ka, et tema arvamus loeb!
“Pealtnägija” ajakirjanik Kristjan on kasvanud Paides ja tal on kaks väiksemat venda. Isaks saamine on alati olnud Kristjani suur unistus, segatud väikese pelguse ja kõhklustega, et kuidas ta ikka hakkama saab. Nüüd on see aeg käes ja pole enam aega hirmu tunda, tuleb tegutseda. Just viimast poolaastat peabki Kristjan oma elu kõige ägedamaks.
Kristjan räägib Pere ja Kodu novembrinumbris oma tütar Astaga poseerides loo lapsepõlvest, mis tänini meeles ja oluline: “Mulle meenub üks lugu oma lapsepõlvest. Võisin olla 7–8aastane. Oli soe suveõhtu ja meil olid kodus külalised. Kohe päris palju külalisi, aga mina olin ainus laps. Keegi täiskasvanutest pakkus välja, et mis ma niisama istun, võiksin seltskondliku koosviibimise taustaks muusikat mängida. Nii valisingi kättejuhtuvad CDd vanemate plaadiriiulist ja vahetasin neid õhtu jooksul nagu vana diskor. See üks õhtu on lapsepõlvest eredalt meelde jäänud. Ilmselt seepärast, et tundsin tol hetkel, et olen tähtis ja minu arvamus loeb."
Ta tunnistab, et just seda meenutades peab ta ka ise oluliseks, et tütar tunneks, et lapse arvamus loeb: "Et lapsevanem on lapse sõber. Mulle tundub juba praegu, et Astaga tulevad põnevad vestlused. Hakkaks ta juba kiiremini rääkima!”
Foto: Hele-Mai Alamaa/Pere ja Kodu