Õnneks on meil võimalus koos vanematega nende probleemide sasipundar lahti harutada ja leida lahendused. Enamus perekondadel, kellega me töötame, ei ole ühtegi “ennenägematut” uneprobleemi ja kindlasti ei ole neil laps, kelle und “ei olegi võimalik parandada”. Pigem on tegemist samade probleemidega, mis ilmutavad ennast perekonniti pisut erineval viisil.

Kui murrad parasjagu pead selle üle, miks Sinu laps pingutustest hoolimata paremini ei maga, tea, et Sa ei ole üksi, ning eeldatavasti põhjustavad Sinu unevaeseid öid need 5 kõige levinumat kehva une põhjust.

5 kõige levinumat põhjust, miks lapsed halvasti magavad:

Üleväsimus

Üleväsimus on kõige levinum kehva une põhjus beebide ja väikelaste seas. Üleväsimus tekib, kui laps ei maga ööpäevas piisavalt (sageli on siin põhjuseks lühikeste uinakute komme või sagedased öised ärkamised), või kui laps on uinakute vahel liiga kaua üleval.

Liiga pikk ülevalolek ja kehv unekvaliteet põhjustab stressihormoonide (kortisool ja adrenaliin) tõusu kehas. Nende hormoonide ülesanne on hoida meid ärkvel, mis tähendab, et uinumine ja pikalt magamine muutub lapse jaoks ääretult keeruliseks. Seda nii päevaste uinakute ajal kui öösel.

Parim viis üleväsimuse ennetamiseks on kujundada lapsele stabiilne ja eakohane päevarütm. Pea silmas, et laps magaks päevasel ajal piisavalt ning et õhtune magamamineku aeg oleks lapsele eakohane. Niiviisi hoiad ära sagedased öised ärkamised, lühikesed uinakud ja liiga varased hommikused ärkamised.

Oskamatus iseseisvalt uinuda

Sageli on oskamatus iseseisvalt uinuda seotud üleväsimusega. Kui beebi ei suuda uinaku või uneaja alguses ise magama jääda, vaid sõltub sealjuures imetamisest, kiigutamisest, imemisest või millestki muust, siis ei suuda ta unetsüklite vahetudes (kerge une faasis) ise uuesti magama jääda, vaid vajab, et oleksid uuesti tema jaoks imetamise/kiigutamise/luti pakkumisega olemas, kusjuures päevasel ajal ei pruugigi uuesti uinumine Sinu pingutustest hoolimata õnnestuda. Üle 4-kuuste beebide unetsüklid on regulaarsed ning kestavad päeval u 45 minutit ja öösel 1-3 tundi.

Vastsündinud vajavad uinumiseks ja magamiseks väga palju välist abi, sest nad ei suuda ennast iseseisvalt rahustada. Võime iseseisvalt UINUDA on aga kaasasündinud ja ka vastsündinud on võimelised ise magama jääma, kui tingimused seda soodustavad. Võime ennast ise rahustada areneb 5-6-kuuselt, mistõttu soovitavad paljud eksperdid oodata unekooliga kuni lapse 6-kuuseks saamiseni. Siiski on olemas leebeid meetodeid, mis sobivad ka noorematele lastele iseseisva uinumise õpetamiseks.

Järjepidevuse ja rutiini puudumine

Beebid ja väikelapsed tunnevad ennast kõige paremini ootuspärases ja stabiilses rutiinis. Otse loomulikult ei tähenda see, et alates beebi esimeset päevast on seina peal kindel graafik, mille järgi peab elama. Kuid see tähendab, et lapse puhkeaeg ja uni on omaette prioriteediks ning lapsel on päeva jooksul selleks piisavalt võimalust. Me ei jätaks ju ühte lapse söötmist vahele, sest me oleme kodust väljas - samamoodi ei tohiks vahele jätta tema uinakuid.
Parim nõuanne, mida siin saame anda, on regulaarse ja eakohase päevaplaani järgimine. Kui oled lapsega liikvel ja tema uinakud ei ole nii kosutavad kui tavaliselt, anna lapsele võimalus järgmise uinaku ajal kauem magada, või nihuta õhtust uneaega varasemaks, et päevast unekadu kompenseerida.

Ootused unele ei ole lapsele jõukohased

Paljudel vanematel puudub ülevaade sellest, millised ootused lapse unele on talle parasjagu arenguliselt jõukohased ning see võib põhjustada üleliigset stressi. See on täiesti arusaadav - oleks ju suurepärane, kui beebi juba kolmekuuselt terve öö söömata magaks! Sellegipoolest peame arvestama lapse bioloogilise arenguga, selle asemel, et asjatult talle sobimatut rütmi peale suruda.
Hoides oma une-alased ootused realistlikud, vähendad tunduvalt unega seotud lisa-stressi, mis omakorda soodustab paremat und nii Sul kui Sinu lapsel!

Unekeskond on optimeerimata

See võib tunduda vaid kui üks pisike faktor, kuid praktikas näeme, et sobimatu unekeskkond on kõige alahinnatum unemurede põhjustaja! Unekeskkond (ehk tuba/ruum, milles laps magab) on vundamendiks, millele ehitada lapse hea une harjumused. Ilma und soodustava keskkonnata ei saa laps ka korralikult välja magada. Kuigi lapsed (ja ka täiskasvanud) on unekeskkonna suhtes erineva tundlikkusega, aitab keskkonna optimeerimine kõikide laste puhul paremale unele kaasa.

Soovitusi und soodustava keskkonna loomiseks

Nende üpriski lihtsate nõuannete abil saad lapse unekeskkonda väga olulisel määral mõjutada:

● Tee tuba kottpimedaks!​ See tähendab - nii pimedaks, et toas olles ei näe sa 1-2 meetri raadiuses enam mitte midagi! Pimedus soodustab melatoniini tootmist, mis muudab meid uniseks.

● Kasuta valget müra.​ See aitab maskeerida muid majapidamishääli (ja ka seda, kuidas sina ninja kombel pärast lapse uinumist toast välja roomad). Valge müra on kõige efektiivsem esimesel eluaastal.

● Hoia tuba jaheda ja igavana​ – lapse ümbruses ei tohiks olla pilte, tulukesi või mänguasju, et vältida magama jäämise ajal segavaid faktoreid ja ülestimulatsiooni.

● Kasuta mähkimislina või magamiskotti​. Meie soovitus on kasutada mähkimislina beebi esimesel 6 elukuul ( või kuni beebi õpib keerama), et vältida lapse ärkvele võpatamist Moro-refleksiga. Mähisest järgmine samm on kasutada vestmagamiskotti (ülaosa näeb välja nagu vest, jalgade osa on kinnine). Nii mähis kui magamiskott toimivad ka suurepärase mitte-verbaalse märguandega - “aeg on tuttu minna!”

Unehaldjas on suure südamega rahvusvaheline väike-ettevõte, mis tegeleb imikute ja väikelaste unega, pakkudes Eesti emadele-isadele teaduslikku, usaldusväärset ja kiindumus-sõbralikku unenõustamisteenust ning seminare. Rohkem infot koolitusseminaride​ ja u​nenõustamise​ kohta leiad Unehaldja k​odulehelt​. Saa Unehaldjaga tuttavaks ka sotsiaalmeedias - F​acebookis​ ja ​Instagramis!​

Jaga
Kommentaarid