Oder toob välja olulise.

Rästikuga kokku puutudes tuleb meeles pidada:
· Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada. Säilita ise rahu.
· Muuda hammustuskoht liikumatuks.
· Kannatanule võib anda mõõdukas koguses juua vett, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. NB! Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, on söömine, joomine ohtlik.
· Helista alati mürgistusteabekeskusesse 16662 või häirekeskusesse numbril 112.
· Ära lase kannatanul ise liikuda, ent kannatanu peab jõudma lähimasse haiglasse.

Lisaks saab haiglas tehtud peale tervisesesundi hindamise ka haava korrastamine ja vajadusel teetanusesüst.

Lisaks tuleb hammustuste korral meeles pidada, et olukord on ohtlik suisa kahel korral:

1) Kui rästik hammustab

2) Tursete vähenemise faasis

Kahe kuni nelja ööpäeva möödudes hakkavad vigastatud kapillaarmembraanid paranema ja veresoonte läbilaskvus taas vähenema. Tursevedelik (kaal võib tõusta isegi 50%) hakkab kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on oht kopsuturse tekkeks. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis ja vajadusel pöörduda õigeaegselt arsti poole.

Hilissümptomitena võib kannatanul esineda lihasjäikust ja tundehäireid (võivad kesta nädalaid). Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitmeid kuid.

Kui rästik hammustab imetavat ema

Kui rästik hammustab imetavat ema, soovitatakse teha imetamises paus umbes ööpäevaks, kuna bradükiniinid ja teised mürgised ained erituvad rinnapiima. Kui emal ei ole ööpäeva möödudes tekkinud süsteemseid sümptomeid, võib imetamist jätkata.

Täpsemalt saab lugeda SIIT.

Rästikuhammustuse hindamisel tuleb ka meeles pidada, et hammustusjälg on harva tüüpiline.

Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 34 millimeetrit, aga hammustuskohale võib jääda ka kolm jälge (kui parasjagu toimub rästiku hammaste vahetumine). Kuna rästik tabab inimest enamasti liikumise pealt, siis ei pruugi hammustus alati olla efektiivne ja mürki tegelikult haava ei sattu, küll aga on näha siis nahal marrastust.

Ent kui hammustus on efektiivne ja mürk on sattunud haava, tuleb kindlasti jõuda seda arstile näitama, kas iseseisvalt või kiirabiga. Selleks sobib iga lähim EMO.

Laste hammustada saamise puhul tasub meeles pidada

Laste jaoks on Eestis kaks lastehaiglat, kus ravitaksegi ainult lapsi need on Tartu ülikooli kliinikumis ja Tallinna lastehaiglas.

Kui mainitud haiglad on kaugel, tuleb pöörduda lähimasse EMOsse või kutsuda kiirabi. Kui kohe justkui mindagi ei tundu juhtuvat, saab helistada 24/7 tel 16662 ja pidada nõu mõistliku tegevustaktika kohta.

On tark julgustada inimesi helistama, sest keskmine kõne kestab infoliinile 3 minutit, mille jooksul saab hinnangu ohule ja tervisekaebusele ning suunised edasi tegutsemiseks, jälgimiseks, jälgimise aja pikkuse kohta.

70% infoliinil 16662 nõustatud juhtumitest jäävad peale nõustamist koju ega pea liikuma haiglasse ega kutsuma kiirabi. Siiski tuleb ette ka tõsisemaid olukordi, mil tuleb väga tähelepanelikult konsultandi juhiseid järgida ning kiirabiga või ise liikuda haiglasse.

Kõik mürgistused on ennetatavad, ka rästikuhammustus:

· Rästikuid võib kohata igal pool metsades, aga ka näiteks aedades puuriitade vahel või pikemas rohus. Aedadesse meelitavad neid rotid ja hiired, seetõttu tasub hoida eluaseme ümbrus neist puhtana. Samuti ei taha nad olla madala muru sees.

· Metsas ei tasu kunagi pista kätt ühegi seest õõnsa puutüve või paksu rohu sisse, ilma et oleks eelnevalt veendunud selle ohutuses. Samuti tuleb üle maas lamavate puutüvede astudes veenduda, et seal ei ole ühtegi rästikut. Samuti võivad rästikud suvel järvedes ujuda. Eriti ohtlikud on järvede kaldad, kus on kõrkjad, sest seal meeldib rästikutele eriti.

Veel ohte looduses

Ehkki rästik on meie loodudes ainuke ja suhteliselt mürgine loom, on meil siiski üllatavalt palju mürgitaimi. "Igal kevadel saame esimesena kokku karulaugu sööjatega, kes tegelikult pole korjanud karulauku, vaid kas piibelehte või sügislille lehti," manitseb Oder vahet tegema ja veenduma, et süüakse ikka karulauku. "Siin tasub meelde tuletada, et karulaugu leht lõhnab küüslaugu järele, seega korjates tee leht kindlaks!"

"Järgmisena puutume kevadel kokku rabarberilehtedega, mida suures smuuti tegemise tuhinas tarvitatakse. Ent ka see tegevus viib kiiresti haiglasse," hoiatab ta.

Suvel on eriti noortel looduses liikudes ja nt ATVdega võõrastel rohumaadel liikudes põhjust meile helistada, kui koju saabudes avastatakse, et jalgadele on tekkinud villid, vorbid ja need valutavad, siis on tegu karuputkepõletusega, mis vajab kiiresti päikesevalguse eest varjumist (kuni 48 tunniks), jahutamist, vahel ka ravisalve. Sellised põletused jätavad armid ja pigmenteeruvad, peale selle, et paranemine võtab aega.

Aiaohte

"Taimedest tasub kodudes üle vaadata ka aedades olevad hekid ja ilupuud, nt näsiniin tekitab inimestel ebamugavaid nahaärritusi ja lapsed armastavad mängida väga dekoratiivse kuldvihmaga, inglitrompetiga. Need on ohtlikud olukorrad," juhib ta vanemate tähelepanu tärkavale loodusele.

"Ent meil on looduses ja kodudes ka taimi, mille hammustamisel süsteemset mürgistust ei teki, küll aga tugevam limaskestaturse. Need taimed on limaskesti ärritavad ja eriti võivad need lastel esile kutsuda ohtliku terviseseisundi, mis abi vajab," sõnab Oder ja ütleb, et siis on esmaabiks loputada suu veega (väikestel lastel puhastab suu lapsevanem märja rätikuga) ja anda väikeste lonksudena vett. Abiks on tema sõnul ka jaheda vedeliku joomine, mahlajäätise söömine. Tuleb hinnata, kas laps saab neelata/hingata.

16662
Kindlasti salvesta oma telefoni ka number 16662 - see on mürgistusinfoliin, kust operatiivselt nõu saad telefoni teel!