Anne-Mari Alver

„Meie, teistmoodi lapsed”

Kirjastus Kentaur, 24 lk

Lapsed kipuvad ikka kõva häälega erinevusi välja tooma ja seejuures veel ka näpuga näitama, samal ajal kui täiskasvanud kutsuvad neid üles viisakusele ja sõbralikkusele. See raamat aitab selgitada juba päris pisikestele, et igaüks on omamoodi ja teistest natuke teistmoodi. Väga armas teos väga detailirohkete piltidega! Raamatut lugedes arutlesime lastega pikalt, kui erinevad on nende sõbrad ja mis neid endid eristab lasteaia rühmakaaslastest. Mida rohkem lapsed kaasa mõtlesid, seda huvitavamate mõtetega välja tulid.

Maarja Kangro

„Isa kõrvad”

Kirjastus Nähtamatu Ahv, 80 lk

See raamat sai raamatukogust valitud naljaka kaane tõttu ja sisus ei pidanud me pettuma. Raamatus on kuus õpetlikku lugu tänapäeva lastest ja täiskasvanutest, mis on kirjutatud nii humoorikas võtmes, et itsitasime lastega võidu. Ühe lapse ema muutus krokodilliks ja teise isal kasvasid kõrvad nii suureks, et tõstsid ta õhku. Oli juttu ka andekatest pükstest, kes saavad presidendiks, ülikiirest paksust tädist ja lahkest robotist, kes aitab autot käivitada. Lugusid vürtsitasid vaimukad illustratsioonid. Kindlasti üks meie viimase aja ägedamaid raamatuavastusi.

Johanna-Iisebel Järvelill

„Leo ja ninakoll”

Kirjastus Varrak, 32 lk

Kui lugesin lastele raamatut väiksest poisist Leost ja tema ninakollist, jäi äkitselt kõik väga vaikseks. Kertu ja Uku kuulasid tõsiste nägudega nii tähelepanelikult, et mind ajas lausa naerma. Meil küll ninanuuskamise ja kollide pühkimise muret ei ole, aga nüüd said ninakollid endale kindlalt soovimatu külalise staatuse. Väga õpetlik ja lõbus lugu väikelastele, mis paneb „ninaelukaile” hoopis teisiti mõtlema. Meile väga meeldis ka ninakolli kergelt tõre näoilme illustratsioonidel – see on nii tabavalt välja tulnud!

UKU VALIK


Astrid Lindgren

„Soolavarese lood. Väike loom Pellele”

Kirjastus Sinisukk, 43 lk

Astrid Lindgreni lõbus suvine jutustus viis meid Soolavarese saarele, kus elab Tjorven oma pere ja koera Pootsmaniga. Iga lehe keeramisega kasvas igatsus suve järele aina suuremaks ja suuremaks. Elasime Tjorveni ja Pelle seiklusele kaasa ning ahhetasime toredate piltide peale. Loodus, loomad ja lapsed. Elu maal. Uku samastus nii toredasti Pellega, et natukene kartsin, et õige pea tuleb meie perre lemmikloomaks ka suurem koer või mõni küülik. Kindlasti laenutame raamatukogust ka Soolavarese lugude järgmise osa.

Nikola Kucharska

„Millised need loomad on?”

Kirjastus Helios, 32 lk

Täpselt nagu Mann ja Sass jumaldavad ka Uku ja Kertu loomi ning tahavad nende kohta võimalikult palju teada saada. Kahjuks mina ei oska kõikidele laste küsimustele nii huvitavalt vastata, nagu seda on teinud siin teoses vanaisa Peeter. Raamat on nii mõnusalt kujundatud, et uudistamist jätkus päevadeks, ja seletused on naljakad. Lastele ette lugedes tabasin end aina Aleksei Turovski kõnepruuki matkimas. Teos harib kindlalt ka suuri. Kui ka sina tahad teada, miks rott kõrgelt kukkudes katki ei lähe, kuidas kuulevad konnad helisid, kuigi neil pole kõrvu, või miks koerad oma kuivade käppadega märgi jälgi jätavad, on see täpselt õige raamat sulle.

Lewis Carroll

„Alice Imedemaal”

Kirjastus Draakon ja Kuu, 142 lk

„Alice Imedemaal” on Uku lemmikraamat olnud juba väga-väga pikka aega. Õhtuti palub ta ikka ja jälle endale Alice’it ette lugeda. Lemmikuks on jäänud just luksuslik pildiraamat, mille andis välja kirjastus Draakon ja Kuu teose 150. aastapäeva tähistamiseks. Muinasjutulist fantaasialugu kaunistavad samaväärsed illustratsioonid. Raamat on maagiline, ulmeline. Rohkete eriskummaliste tegelastega. Kuuesele ehk ka natukene keeruline, aga minu väike poiss on võlutud. Iga õhtu ikka aina Alice…