Pärast kaht nädalat ohvrimeelset vaikust mu ema poolt – mis järgnes sellele, kui ta alkoholi autosõiduga liitis –, istusin lõunapäikese valguses oma töönurgas.

Tuppa ruttas abikaasa: “Su ema on siin!” Hetk hiljem saabus noorem tütar. “Vanaema Maire tuli!” hüüdis lapski ärevusega hääles. Korrapealt oli selge, et nüüd mängib võtmerolli see, kuidas mina oma ette teatamata külla saabunud patuserollis ema vastu võtan. All eyes on me.

Jaga
Kommentaarid