Mõnikord on vajalik ajutiselt enda viha maha suruda. Samas võib väljendamata viha pöörduda sissepoole, põhjustades vaimseid või isegi füüsilisi probleeme nagu kõrge vererõhk, depressioon, ärevus ning une ja seedimisega seotud mured. Samuti võib see viia vägivaldse või passiiv-agressiivse käitumiseni ning hakata takistama inimestevahelisi suhteid.

Viha iseenesest ei ole probleem, kuid nagu teisedki intensiivsed emotsioonid, võib see mõjutada otsustamisvõimet. Kui oleme vihased, kogeme füüsilisi muutusi: südametöö kiirenemist, vererõhu ja adrenaliini tõusu. Samuti võime kogeda pingeid lihastes ning muutusi oma hääles, ilma et me sellest teadlikud oleksime.

Mõnel juhul võib viha varjata teisi, keerulisemaid emotsioone. Kergem on tunda viha kui näiteks haavatavat kurbust või jõuetust. Halvasti juhitud emotsioonid, nagu viha, võivad põhjustada vägivalda.

Õpetades oma lastele, kuidas ära tunda ja toime tulla tekkinud vihaga, on võimalik ennetada negatiivseid mõjusid enne nende tekkimist. Lapsed peavad õppima, kuidas end agressiivsuseta kehtestada ning ennast väljendada, muutumata seejuures liiga emotsionaalseks või kaitsvaks. Õnneks on olemas tõestatud tehnikad, mida, nagu teisigi oskusi, tuleb harjutada.

1. Kasuta oma sõnu

Ajal, mil meie lapsed on veel väikesed, peaksime panema tunnetele nimetused. Kui on olemas sõna, millega saab oma emotsiooni väljendada, on võimalik vastava emotsiooniga tegeleda. Frustratsioon, pettumus, häbi ja viha võivad tihti sarnased tunduda, kuid inimesed reageerivad neile erinevalt. Kui pettumusele on vastuseks üldjuhul kaastunne, siis emotsioonile „viha“ reageeritakse halvustavalt.

Andes emotsioonidele nimetused, on võimalik julgustada lapsi „kasutama oma sõnu“ ning aidata neil enda tunnetega paremini toime tulla. On normaalne tunda viha, kuid ei ole normaalne reageerida agressiivselt.

Ära ainult ütle lapsele, et ta sõnu kasutaks, vaid näita oma käitumisega eeskuju. Proovi sõnastada ka oma tundeid. See võib tunduda veider, kuid aitab lapsel protsessi mõista. Tihtipeale võib see aidata ka Sinul endal vähem pettumust või viha tunda.

2. Proovi ennast teise inimese olukorras ette kujutada

Selgita lapsele, et kõik inimesed on erinevad. Nende ootused ja elukogemused ei ole samad ega üheti mõistetavad. Inimestel on erinevad kombed ning teistele võivad tunduda Sinu tavad võõrad, vahest isegi ebaviisakad. Erineva vanuse ja võimetega laste emotsionaalne küpsusaste on erinev. Nad ei pea Sinuga alati ühel arvamusel olema.

3. Küsi endalt „miks?“

Pane kahtluse alla tegevus, mis tundus olevat haavav. Näiteks – kas klassikaaslane häbistas nimelt Sinu last või mõistis Sinu laps kahjutut kommentaari valesti? Sinu poeg lehvitas sõbrale ja sõber ei lehvitanud vastu. Kas sõber võis olla vihane või olid tema mõtted sellel hetkel lihtsalt eemal? Kui Sinu teismelist last ei võeta grupivestlusesse, on see siis tahtlik tegevus või lihtsalt möödarääkimine? Mõnikord ei ole meie arusaamad tegelikkusega kooskõlas ning seda on vajalik ka lastele seletada.

4. Harjuta rahunemise tehnikaid

Kuigi see tundub lihtne, ei ole võimalik olla samal ajal vihane ning lõdvestunud. Lõõgastumist saab õpetada mitmel viisil. Keerulistes olukordades on soovitatav endale meelde tuletada isiklikke vihjeid, näiteks sõnu, lauseid, või kujutleda mingeid pilte, mis toetaksid rahunemist.

Noorematel lastel on soovitatav mõelda nende lemmikule laulule või jutule. Kui Sinu laps saab vanemaks, võib talle õpetada teisi tehnikaid nagu hingamine, meditatsioon või visualiseerimine. Lastele võib õpetada hingama „naba kaudu“ või harjutada „lifti hingamist“. Palu neil silmad sulgeda ning minna kohta, kus nad tunnevad ennast õnnelikuna. Palu neil aeglaselt korrata rahustavat sõna ning samal ajal sügavalt sisse ja välja hingata.

5. Kasuta kognitiivset restruktureerimist

Kognitiivne teraapia töötab, aidates inimestel näha asju uues valguses. Selle asemel, et öelda, et kõik on väga halvasti, mõtle, et kõik on suurepärane (võib proovida seda ka oma peas laulda). Sõnasta ümber olukorrad: see ei ole „maailma lõpp“, vaid kõigest „ebameeldiv olukord“. Sinu õpetaja ei soovi Sulle „kätte maksta“, te olete lihtsalt eriarvamusel.

6.Planeeri/harjuta erinevaid võimalusi, kuidas olukordadega toime tulla

Keskendudes probleemile, proovi mõista, et alati ei olegi võimalik kohe lahendust leida. Julgusta oma last enne tegutsemist mõtlema.

Proovige koos lahendusi leida. Rääkige lapsega, kuidas oleks võinud teistmoodi reageerida ning mida laps võiks järgmises sarnases olukorras teistmoodi teha. Kui on tekkinud konflikt teise inimesega, mõtle, kas on võimalik jõuda kompromissile. Soovita lapsel teise ees vabandada, kui see on vajalik. Vabandamise harjutamine aitab vähendada ärevust.

Jaga
Kommentaarid