Krislini keha lugu: arm kõhul pani mind kauaks ajaks tundma, nagu ma poleks emana hakkama saanud

Olin sügavas masenduses oma kaalu ja väljanägemise pärast ning sellega seoses kaal ka ei langenud. Uuesti jäin lapseootele 11 kuud hiljem ning rasedusest sain teada arstlikku kontrolli minnes, kus arst naeratades õnne soovis – käimas oli juba 14. rasedusnädal. Rasedus möödus hästi, kuid lõpus hakkasin uut keisrilõiget kartma, kuid hakkasin endale sisendama, et saan hakkama vaginaalselt ja seda ma ka tegin. Aga tulemuseks oli äkksünnitus ning suured rebendid, mida oli vaja umbes kaks tundi õmmelda.
Peale seda hõljusin nagu pilvedes – mul oli tütar ja poeg ning olin üliõnnelik. Ka kaal näitas seda. Olles 90kg ja nähes hea välja ja olles õnnelik täitus meie pere unistus, saime endale oma majakese. Kui selle endale poole aastaga koduks meisterdasime ja sisse kolisime oli ka rõõmuuudist oodata – olin jäänud kolmanda lapse ootele, olime nii õnnelikud, aga samas kartsin jällegi sünnitust.
Ka kolmas sünnitus lõppes erakorralise keisrilõikega, aga tulemuseks oli armas pisike tütar. Nüüd, mil mul on kolm last ja vaatan peeglist kõiki neid venitusarme ja keisrilõike suurt armi, saan ma öelda, et tunnen ennast kui Naine. Olen saanud sellise vägeva asjaga hakkama ja seda lausa kolm korda.
Nüüd mind isegi ei huvita kaalunumber vaid see, kui hästi ma ennast oma uues ja muutunud kehas tunnen. Naised, vaadake peeglisse ja olge uhked selle üle mida olete saavutanud – minu puhul kolm last nelja aastaga!
Olen õnnelik ja siit saab vaid paremuse poole minna.
VAATA KA: