Kust saab nõu ja abi?

Nõustamine on tulemuslikum, kui sellesse kaasata kõik probleemiga seotud inimesed, ka lapsed. Last nõustamisse kaasates, tema vaatenurka ja seisukohta arvesse võttes on spetsialistil võimalik vanemat ja peret paremini aidata. Seejuures on vaja lapsele selgitada, et probleem ei seisne temas, vaid vanemas. Lapsed on tihtipeale väga tundlikud peres toimuva osas, mistõttu võib vanema õnnetu paarisuhe või rahulolematus iseendaga peegelduda erineval moel ka nende käitumises.

Mõnikord on keeruline mõista, kas tegu on lapse eripära või häirunud psüühikaga. Kui kahtled, tasub kindlasti konsulteerida spetsialistiga. Meditsiinisüsteemis võib esmalt pöörduda perearsti poole, kes oskab abivajadust hinnata ja edasisi abisaamisvõimalusi selgitada. Samuti võib pöörduda otse psühhiaatri poole, kes on psüühika- ja käitumishäirete hindamise ning ravimisega tegelev spetsialist. Erinevalt paljudest teistest eriarstidest ei ole psühhiaatri poole pöördumiseks vaja perearsti saatekirja. Psühhiaatriga võiks konsulteerida, kui lapsel esineb söömishäire, ennastvigastav käitumine, paanikahood, voodimärgamine ja -määrimine (üle 5-aastastel) ning muudel sarnastel juhtudel.

Kooliga seonduvate probleemide korral on võimalik esmalt pöörduda koolipsühholoogi või kooli sotsiaalpedagoogi poole, kelle töö on õpilaste arengu toetamine koolis koostöös lapsevanemate ja pedagoogidega. Pereelus tekkinud probleemide korral on võimalik nõu ja abi saamiseks pöörduda otse nõustamiskeskusesse või registreeruda psühholoogi vastuvõtule.

Psühholoogiline abi võib seisneda nii nõustamises kui ka psühhoteraapias. Nõustamise käigus püütakse hõlbustada inimese toimetulekut tema elukeskkonnas, talle keerukates elusituatsioonides ja suhetes. Psühhoteraapias keskendutakse aga põhiliselt inimese isiksusele. Psühhoterapeudi peamine eesmärk on muutuste esilekutsumine inimese mõtetes, tunnetes ja käitumises, et parandada inimese vaimset ja füüsilist tervist ning seeläbi ka sotsiaalset toimetulekut.

Kuidas nõustajat valida?

Pole olemas üht universaalset teraapiasuunda või -meetodit, mis oleks tõhus kõigi psühholoogiliste probleemide ja käitumishäirete leevendamisel. Erinevaid teraapiasuundi esindavad spetsialistid kasutavad erinevaid sekkumis- ja raviviise.

Igal inimesel on õigus ise otsustada, kas konkreetne nõustaja ja tema valitud meetodid talle sobivad või mitte. Kui spetsialist, kelle poole pöördusid, ei ärata usaldust ega tekita lootust abile, on alati võimalik valida keegi teine. Lisaks on enne nõustaja juurde minekut mõistlik kontrollida spetsialisti tausta. Enamasti on vastav teave internetist kergelt leitav. Nõustajal peab olema meditsiini- või psühholoogiaalane kõrgharidus, vastava koolituse läbimist tõendavad sertifikaadid või litsentsid ja tegevuse registreering äriregistris.

Kuidas on kaitstud eraelu saladused?

Kõik see, millest sa psühhiaatri, psühholoogi või nõustaja juures räägid, jääb vestluses osalenud inimeste vahele. Sinu eraelu puudutavate ja ka muude isikuandmete saladust kaitseb isikuandmete kaitse seadus. Psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutava teabe saladust kaitseb lisaks ka psühhiaatrilise abi seadus. Nimetatud seadused näevad ette, et spetsialist, kellele oled rääkinud oma probleemidest, ei tohi talle usaldatud informatsiooni sinu nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele, välja arvatud seaduses ettenähtud erandlikel juhtudel (nt politsei, prokuratuuri või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel). Isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest peavad kinni pidama ka koolitöötajad, perearst ja ka näiteks kohaliku omavalitsuse ametnikud.

Kui palju maksab abi?

Ravikindlustatud isikute psühhiaatrilist abi rahastab Eesti Haigekassa. Seega on psühhiaatriline abi ravikindlustatud isikule üldjuhul tasuta. Psühholoogiline nõustamine, nõustamiskeskuste ja erinevate terapeutide poole pöördumine on üldjuhul tasuline. Samas pakuvad mitmed kohalikud omavalitsusüksused oma elanikele tasuta teenust või kompenseerivad osaliselt või täielikult nõustamisele tehtud kulutused. Informatsiooni kohaliku omavalitsuse osutatavate ja osaliselt või täielikult kompenseeritavate teenuste kohta saab kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajalt.

On igati mõistetav, et oma murega asjatundja juurde minna pole lihtne. Minekut takistab tihti umbusk, kuidas saab jutuajamine võõraga midagi muuta, ja hirm, et äkki sunnitakse tegema midagi, mida teha ei taha. Tõsiasi on see, et nõustamisele tulija otsustab ise, millest ta kõneleb. Abi küsimine ei ole toimetulematuse märk, vaid näide inimese tugevusest ning hoolimisest enda ja oma lähedaste vastu. Ära karda küsida nõu!

Vaata abisaamise kohti

Abi ja nõustamist saab Lasteabi veebilehelt: www.lasteabi.ee

Jaga
Kommentaarid