Priit Strandberg | Võib-olla sõidaks Lotte vahvad tegelased minu lastele külla Kiisale, Kapa kooperatiivi
(7)
Priit, kas mäletad oma esimest tutvust Lotte ja tema maailmaga?
Esmakordselt kohtusin Lotte ja tema maailmaga läbi lavastuse „Lotte Unenäomaailmas“, mil pidin asjaga süvitsi minema. Kuna mul endal siis veel lapsi polnud, ei olnud ma teemaga eriti kursis. Siis pidin ennast asja sisse viima – tegelastega tutvuma, Lotte maailma hakkama tajuma...
Mis sind Lotte maailma juures enim võlub?
Ilmselt helgus. Optimism.
Kes sind uude etendusse Bruno rolli kutsus ja kas ütlesid kohe jah?
Mulle helistas lavastaja Ain Mäeots, kellega tegime koos ka seriaali „Lotte lood“. Kui selgus, et mu graafik koduteatris võimaldab seda rolli mängida, siis ütlesin kohe jah.
Kuidas selliseks rolliks ette valmistud? Kas kõik Lotte raamatud on juba läbi loetud?
Jah, raamatud on mul mitu korda loetud, kuna nüüd on mu lapsed juba selles eas, et on teemas sees ja huvituvad Lotte raamatutest, filmidest, etendustest ja lauludest. Brunot olen varem mänginud Lotte seriaalis ning tema asjad ja elu on mulle üsna hästi teada. Suurem ettevalmistus hakkab ikka sügisel, kui proovisaalis kokku saame ning hakkame uue näidendi ja lauludega soojemat tutvust sobitama.
Sa oled varem mänginud etenduses "Lotte Unenäomaailmas" Albertit. Kummaga sa ise rohkem sarnaned, Bruno või Albertiga?
Rohkem samastun vist Brunoga, kuigi Albertit mängida on võib-olla isegi lõbusam. Ta on ikkagi aus metsajänes, suurte hammaste ja pikkade kõrvadega, rohkem „loom“ kui Lotte või Bruno. Teda kehastades keskendusin rohkem loomale kui Brunot mängides. Aga mulle meeldibki teatris võib-olla rohkem endast eemale mängida.
Kas Lotte tegelase hulgas on veel keegi, keda tahaksid edaspidi kehastada?
No jah, nii võiks terve elu Lottes mängida – alustad putukatest, lepatriinudest ja lastest ning lõpuks oled Lotte vanaisa. Miks ka mitte.
Kas näitleja jaoks on midagi erinevat selles, kas mängida tuleb täiskasvanutele või lastele? Kellele kergem mängida on?
Kindlasti on see erinev. Lastele mängides oled publikule väga avatud. Lapsed annavad väga selgelt märku, kas nad on sinu tegemiste ja looga kaasas või huvitab neid praegu rohkem kõrval istuv lasteaiakaaslane või kummikommid tasku põhjas. See nõuab näitlejana suurt kohalolu ja pidevat reageerimist, et vajadusel etenduse käiku muuta ja publik jälle loosse sisse saada. Kergem või raskem – seda ei oska öelda, aga kindlasti erinev.
Nüüd on sul juba endal väikesed lapsed. Kuidas neile Lotte meeldib?
Nad on kursis ja neile meeldib!
Kas nad teavad, et sa Albertit ja Brunot oled kehastanud ning kuidas nad sellesse suhtuvad?
Jah. Tütar on näinud mind juba nii Alberti kui Brunona, poeg ainult Brunona. Nende jaoks on see loomulik, et issi on vahel hallide kõrvadega kassipoeg ja sõbrad, kes vahel issil-emmel külas käivad, on lisaks oma toredale identiteedile veel ka koer Oskar, Lotte, Lumemees või keegi teine.
Jälgin huviga seda protsessi, kuidas nende teadlikkus kasvab ja millal nad hakkavad aru saama, et kõik teleseriaalide tegelased või lauljad ei tule issile ja emmele alati külla.
Kas oleksid isana rahul, kui sinu lapsed kasvaksid üles lotelikus maailmas - täis seiklusi ja avastusi ning muidugi ka naeru ja rõõmu?
Vist mitte, kuna armas konfliktivaba Lotte maailm ei ole pärismaailmaga eriti sarnane. Usun seda, et lisaks võitudele, rõõmule ja lõbule peab laps kogema väiksena ja kaotusi, valu ja kurbust. Muidu oleks üleminek täiskasvanu-ikka võib-olla veidi liiga järsk. Kui nad saaksid täiskasvanuna lotelikus maailmas edasi tegutseda – rõõmsate leiutajate või elukogenud hüljestena, võiks seda varianti kaaluda.
Kes sinu lapsepõlve raamatu- või multikakangelased olid, keda imetlesid?
Viplala, Pipi, Väikevend, muumid, mootorratturhiired!!!, Ämblikmees.
Sarnaselt Lotte tegelastele on ka sinu elus olulisel kohal olnud nii muusika kui sport. Kas annad need väärtused edasi ka oma lastele?
Jah. Nende väärtuste läbi, tundub, on võimalik tajuda kultuuri, inimese olemust ja kõiki neid muid tähtsaid asju, mis ei ole sõnadega nii kergesti lahti seletatavad, kuid on kindlasti väga olulised. Loodan, et neid paelub nii lapsena kui ka suurena pillimäng, laulmine, sportimine. Seoses ümberkorraldustega Eesti puhkpilliorkestri maailmas ning huvihariduse väärtustamisest ühiskonnas võiks sellest kõigest pikemalt rääkida.
Kui peaksid ise ühe Lotte loo kirjutama ning lavale tooma, siis kus sealne tegevus toimuks?
See küsimus vajaks süvakündi, et luua sümbioos sellest, kuidas ma ise lapsepõlve praegu tajun ning mõtestan ja kuidas haakub see Lotte ja tema maailmaga. Võib-olla sõidaks Lotte vahvad tegelased minu lastele külla Kiisale, Kapa kooperatiivi, kus mängitakse kirjade peitmist kosmose ja kopikaringi vahel ning ilmselt lõppeks see kõik lepiku ees ühe suure jalgpalliturniiriga.
Lotte uuest vahvast seiklusest rääkiv kogupereetendus „Lotte ja vana õunapuu saladus“ jõuab Saku Suurhalli lavale 19. ja 20. novembril. Piletid on müügil Piletitaskus.
